Meenutusi Eurospectrumi kohtumisest Belgias
Tore oli! :)
Monday, March 25, 2013
Sunday, March 10, 2013
Kuues päev Islandil (8.03)
Reedene päev oli väga huvitav ja lõbus. Me käisime Golden Circle reisil.
Kohtusime koolis kell 9.00, et bussi peale minna. Olime kõik kohal peale Linda, kes millegi pärast ei tulnudki. Reis kestis kella 9.00-st kuni 17.00-ni.
Algul käisime vaatamas maastikku (Tegemist oli Þingvelliri rahvuspargiga: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Eingvellir ), mis oli lihtsalt ilus ja seal oli ka jõgi.
Fotod: Õnneleid Mardim
Peale seda sõitsime sööma, kuna kõik olid näljased. Seal samas oli ka kosk (Gullfoss http://www.gullfoss.org/ ), mis oli 31m kõrge. Sinna kosele taheti enne ehitada elektrijaama aga seda takistati, kuna vaatepilt on väga ilus.
Foto: Õnneleid Mardim
Kui
seal käidud ja see ilus vaatepilt nähtud, suundusime geisreid vaatama.
Aga enne peatusime, et teha tutvust islandi hobustega, kes on pisut
teistsugused kui meie hobused (http://www.kohalamois.ee/ratsutamine/islandi-hobune/ ).
Foto: Õnneleid Mardim
Ja suundusimegi geisreid, ehk maa alt purskavat keeva vett, vaatama (http://en.wikipedia.org/wiki/Geysir ). Neid oli seal päris mitu, kuid leidus ainult üks, mis purskas tõeliselt kõrgele (Meie nägime Strokkurit: http://en.wikipedia.org/wiki/Strokkur ). Purske jäädvustamiseks pidi meil olema kannatust, kuna emake loodusele meeldis meid proovile panna.
Foto: Õnneleid Mardim
Peale geisrite külastust sõitsime vaatama kustunud vulkaani kraatrit (http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan ; http://et.wikipedia.org/wiki/Island ). See oli täitunud veega. Sealt me saime võtta kaasa vulkaanikive. See kivi on teistsugune kui tavaline kivi. Kui kõigil oli omale “suveniir” valitud, otsustasime teha meie projekti raames ühise pildi koos norrakate, islandlaste ja eestlastega. Tegime pildi ka oma väikesest seltskonnast:
Foto: Õnneleid Mardim
See oli meie reisi viimane koht. Nüüd tuli vaid bussi minna ja tagasi Reykjaviki sõita. Bussi aknast saime jäädvustada veel viimased pildid mägedest ja väga erilisest maastikust.
Foto: Õnneleid Mardim
Sõitsime kooli juurde, et näituselt oma särgid ära võtta, ja peale seda koju pakkima ning end laupäevaseks reisiks valmis seadma.
Oleme selle reisiga väga rahul ja mõnes mõttes on siit kahju lahkuda! Island on väga ilus maa ja Islandi rahvas väga vastutulelik. Islandlastel on alati hea meel tutvuda uute inimestega ja jagada oma maa saladusi.
Soovitame kõigil külastada Islandit esimesel võimalusel.
Rauno ja Kristi
Kohtusime koolis kell 9.00, et bussi peale minna. Olime kõik kohal peale Linda, kes millegi pärast ei tulnudki. Reis kestis kella 9.00-st kuni 17.00-ni.
Algul käisime vaatamas maastikku (Tegemist oli Þingvelliri rahvuspargiga: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Eingvellir ), mis oli lihtsalt ilus ja seal oli ka jõgi.
Peale seda sõitsime sööma, kuna kõik olid näljased. Seal samas oli ka kosk (Gullfoss http://www.gullfoss.org/ ), mis oli 31m kõrge. Sinna kosele taheti enne ehitada elektrijaama aga seda takistati, kuna vaatepilt on väga ilus.
Ja suundusimegi geisreid, ehk maa alt purskavat keeva vett, vaatama (http://en.wikipedia.org/wiki/Geysir ). Neid oli seal päris mitu, kuid leidus ainult üks, mis purskas tõeliselt kõrgele (Meie nägime Strokkurit: http://en.wikipedia.org/wiki/Strokkur ). Purske jäädvustamiseks pidi meil olema kannatust, kuna emake loodusele meeldis meid proovile panna.
Peale geisrite külastust sõitsime vaatama kustunud vulkaani kraatrit (http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan ; http://et.wikipedia.org/wiki/Island ). See oli täitunud veega. Sealt me saime võtta kaasa vulkaanikive. See kivi on teistsugune kui tavaline kivi. Kui kõigil oli omale “suveniir” valitud, otsustasime teha meie projekti raames ühise pildi koos norrakate, islandlaste ja eestlastega. Tegime pildi ka oma väikesest seltskonnast:
See oli meie reisi viimane koht. Nüüd tuli vaid bussi minna ja tagasi Reykjaviki sõita. Bussi aknast saime jäädvustada veel viimased pildid mägedest ja väga erilisest maastikust.
Sõitsime kooli juurde, et näituselt oma särgid ära võtta, ja peale seda koju pakkima ning end laupäevaseks reisiks valmis seadma.
Oleme selle reisiga väga rahul ja mõnes mõttes on siit kahju lahkuda! Island on väga ilus maa ja Islandi rahvas väga vastutulelik. Islandlastel on alati hea meel tutvuda uute inimestega ja jagada oma maa saladusi.
Soovitame kõigil külastada Islandit esimesel võimalusel.
Rauno ja Kristi
Friday, March 8, 2013
Viies päev Islandil (7.03)
Esimene hetk, kui ma koduuksest välja astusin, tahtis tuul mu kaela murda, aga õnneks jäin ellu. Koolis vaatasime etendust, kus õpilased näitlesid. Nii palju kui mina aru sain, rääkis see sellest, kuidas üks teismeline poiss elab oma emaga, kes ei lase tal vabalt elada ja kiusab teda igal võimalikul moel. Sellel poisil on ka neiu, kelle juures ta pidevalt käib, ja temasugused rokihimulised sõbrad.
Pärast teatrit juhatati meid kooli lähedal asuvasse kultuurimajja enda kujundatud T-särkide ja isevalmistatud vildist vaaside näitust vaatama.
Foto: Edith Reemann. Näituse avamine
Foto: Õnneleid Mardim
Peale seda läks igaüks oma koju, et valmistuda õhtul koolis toimuvaks balliks: kes käib juuksuris, kes proovib kleite selga jne. See on nende jaoks suur sündmus, umbes nagu meile 12. klassi lõpetamine.
Linda
Skriðustakkur 14, Reykjavik
Pärast teatrit juhatati meid kooli lähedal asuvasse kultuurimajja enda kujundatud T-särkide ja isevalmistatud vildist vaaside näitust vaatama.
Foto: Edith Reemann. Näituse avamine
Foto: Edith Reemann
Foto: Õnneleid MardimPeale seda läks igaüks oma koju, et valmistuda õhtul koolis toimuvaks balliks: kes käib juuksuris, kes proovib kleite selga jne. See on nende jaoks suur sündmus, umbes nagu meile 12. klassi lõpetamine.
Linda
Skriðustakkur 14, Reykjavik
Thursday, March 7, 2013
Neljas päev Islandil (6.03)
Hommikul üles ärgates nägime (või pigem ei näinud midagi) aknast lumetormi. Lumi oli tekkinud üleöö ja oli umbes 30 cm paksune, lisaks oli veel Islandile iseloomulik tugev tuul, seekord aga siis koos lumega. Ilma tõttu jäeti meil aga Golden Circle ekskursioon (nn. Kuldne Ring - mille käigus külastatakse Islandi tähtsamaid-tuntumaid vaatamisväärsusi. 300 km, ajakulu ca 6 tundi) ära, kuna suur osa teedest olid läbimatud, osad lausa liikluspolitsei poolt suletud, rääkimata sellest, et nähtavus oli kõige rohkem kaks meetrit ja kõik looduskaunid kohad oleks lihtsalt nägemata jäänud!
Kui kooli läksime, saime aru, kui hull olukord tegelikult on. Lumi oli sügav ja tuul koos lumega pimestav. Liiklus oli samuti päris hull, bussist välja vaadates ei olnud praktiliselt midagi võimalik näha. Bussijuht sai vahepeal lausa raadiosaatjast juhiseid - kuhu sõita ja keerata. Kooli uks oli peaaegu üleni lumega kaetud ja osa sellest ka sisse jõudnud.
Foto: postimees.ee
Kuna õigeks ajaks kohale jõudmisega oli täna kõigil suuri probleeme (Laura-Liisa ja kaks norrakat aga ei jõudnudki kohale!), sisustasime kogunemisaega filmi vaatamisega. Filmiks oli “Pii elu”, mis oli päris ilus, kuid kurb film.
Film vaadatud, jaotati meid rühmadesse, kus oli võrdselt islandlasi, eestlasi ja norrakaid. Ülesandeks oli teha fotod, mis jäädvustaksid lume, juuksed, midagi kollast, midagi islandlikku ja kogu meeskonna (grupipilt) ning lisaks õppida selgeks kõigi rühmakaaslaste nimed ja üks fakt nende kohta.
Kui ülesanne täidetud, saime minna arvutisse, et valida välja foto, mille spetsiaalsele paberile printisime ja hiljem triikimise abil särgile kandsime.
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid Mardim
Kui pilt särgil, saime seda veel kaunistada, joonistades tekstiilimarkeritega, tikkides värviliste niitidega või õmmeldes peale helmeid. Kui kõik see tehtud sai, võis karmi talveilma trotsides koju minna.
Janely ja Mare
Kui kooli läksime, saime aru, kui hull olukord tegelikult on. Lumi oli sügav ja tuul koos lumega pimestav. Liiklus oli samuti päris hull, bussist välja vaadates ei olnud praktiliselt midagi võimalik näha. Bussijuht sai vahepeal lausa raadiosaatjast juhiseid - kuhu sõita ja keerata. Kooli uks oli peaaegu üleni lumega kaetud ja osa sellest ka sisse jõudnud.
Foto: postimees.eeKuna õigeks ajaks kohale jõudmisega oli täna kõigil suuri probleeme (Laura-Liisa ja kaks norrakat aga ei jõudnudki kohale!), sisustasime kogunemisaega filmi vaatamisega. Filmiks oli “Pii elu”, mis oli päris ilus, kuid kurb film.
Film vaadatud, jaotati meid rühmadesse, kus oli võrdselt islandlasi, eestlasi ja norrakaid. Ülesandeks oli teha fotod, mis jäädvustaksid lume, juuksed, midagi kollast, midagi islandlikku ja kogu meeskonna (grupipilt) ning lisaks õppida selgeks kõigi rühmakaaslaste nimed ja üks fakt nende kohta.
Kui ülesanne täidetud, saime minna arvutisse, et valida välja foto, mille spetsiaalsele paberile printisime ja hiljem triikimise abil särgile kandsime.
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid MardimKui pilt särgil, saime seda veel kaunistada, joonistades tekstiilimarkeritega, tikkides värviliste niitidega või õmmeldes peale helmeid. Kui kõik see tehtud sai, võis karmi talveilma trotsides koju minna.
Janely ja Mare
Wednesday, March 6, 2013
Kolmas päev Islandil (5.03)
Hommikul said kõik õpilased, norrakad ja eestlased, koolis kokku, et koos mõndade islandlastega ujuma minna. Basseinid ei olnud mitte tavalised. Need asusid väljas lageda taeva all ja olid geotermiliselt soojad.
Kuna väljas oli -8 kraadi, oli see meile kõigile päris uudne kogemus ujumisriietes välja astuda ja esimesse ettejuhtuvasse basseini joosta. Vesi kõik auras ümberringi!
Foto: Edith Reemann. Blue Lagoon
Seal oli palju erinevaid basseine: 2 väikest basseini, millest ühte kutsutakse kivibasseiniks; 2 suurt, üks lastebassein ja teine korralike ujumisradadega, ja 5-6 mullivanni taolist basseini, kus veetemperatuur ulatus 38-44 kraadini. Üks neist oli mereveega ja väga soolane.
Ütleme nii, et 4-6 kraadi üle omaenda kehatemperatuuri tundub ikka päris tuline, seetõttu jäi meie tulisemaks kogemuseks 42 kraadi.
Pärast basseinides olemist võisid tagasi majja jalutada, nagu oleksid suvises Pirita rannas. Loodame vaid, et keegi peale sellist, meie jaoks ekstreemset karastust haigeks pole jäänud.
Bussiga tagasi kooli jõudes, suunati meid klassiruumi, kus õpetati viltimist. Eesmärk oli valmis saada vildist vaas.
Pidime võtma värvilist villa ning selle õhukeste tükkidena ringišabloonile asetama. Kui kaks šabloonikujulist tükki valmis sai, pidime need seebiveega märjaks tegema ja ühe ühele, teise teisele poole šabloonile kinnitama. Silusime seda tükk aega, keerasime siis mullikile ja rätiku sisse ning rullisime õhemaks.
Foto: Õnneleid Mardim
Peale seda lõikasime ühte otsa avause ning võtsime šablooni välja. Nüüd hakkas saadud vildihakatise korduv seebitamine ja loopimine vastu lauda, et materjal tugevamaks läheks ning kokku tõmbaks. Kui me oma ‘vaasi’ kuju ja suurusega rahul olime, pesime selle ära ning võtsime värvilisi villatükke, millega, kasutades spetsiaalse nõela abi, oma nüüdseks juba vildist töö kaunistasime.
Foto: Õnneleid Mardim
Kõigil tulid erinevad, aga ilusad käsitööd.
Foto: Õnneleid Mardim
Kogesime päeva jooksul palju uut, mistõttu võime selle kordaläinuks lugeda.
Annabel
Kuna väljas oli -8 kraadi, oli see meile kõigile päris uudne kogemus ujumisriietes välja astuda ja esimesse ettejuhtuvasse basseini joosta. Vesi kõik auras ümberringi!
Foto: Edith Reemann. Blue LagoonSeal oli palju erinevaid basseine: 2 väikest basseini, millest ühte kutsutakse kivibasseiniks; 2 suurt, üks lastebassein ja teine korralike ujumisradadega, ja 5-6 mullivanni taolist basseini, kus veetemperatuur ulatus 38-44 kraadini. Üks neist oli mereveega ja väga soolane.
Ütleme nii, et 4-6 kraadi üle omaenda kehatemperatuuri tundub ikka päris tuline, seetõttu jäi meie tulisemaks kogemuseks 42 kraadi.
Pärast basseinides olemist võisid tagasi majja jalutada, nagu oleksid suvises Pirita rannas. Loodame vaid, et keegi peale sellist, meie jaoks ekstreemset karastust haigeks pole jäänud.
Bussiga tagasi kooli jõudes, suunati meid klassiruumi, kus õpetati viltimist. Eesmärk oli valmis saada vildist vaas.
Pidime võtma värvilist villa ning selle õhukeste tükkidena ringišabloonile asetama. Kui kaks šabloonikujulist tükki valmis sai, pidime need seebiveega märjaks tegema ja ühe ühele, teise teisele poole šabloonile kinnitama. Silusime seda tükk aega, keerasime siis mullikile ja rätiku sisse ning rullisime õhemaks.
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid Mardim
Foto: Õnneleid Mardim
Kõigil tulid erinevad, aga ilusad käsitööd.
Foto: Õnneleid MardimKogesime päeva jooksul palju uut, mistõttu võime selle kordaläinuks lugeda.
Annabel
Tuesday, March 5, 2013
Teine päev Islandil (4.03)
Foto: Õnneleid MardimKogunesime kooli sööklasse kella poole üheksaks. Esimese asjana tutvustati meile veidi kooli (Breidholt College) ja käisime klassides vaatamas, mida õpilased tunnis teevad. See oli väga huvitav, sest igas klassis oli ainult kolm kuni neli-viis õpilast.
Peale tutvustamisringi veetsime veel veidi aega kooli sööklas, kus me sõime hilist hommikusööki. Ostsime selle kooli puhvetist ja see polnud just odav. Peale söögipausi oli meil aeg minna linnatuurile. Pidime jalad kõhu alt välja võtma ja bussi juurde kiirustama, muidu oleksime maha jäänud.
Külastasime Reykjaviki kunstimuuseumi, kus nägime "lahedaid" idamaiseid pilte, mis olid vägagi õõvastavad. Aega oli meil külastamiseks ainult 30 minutit. Seega ei näinud me ka võib-olla kõike. Välja astudes pidi tuul meid minema puhuma :(
Hakkasime liikuma Reykjaviki muusikahalli ja konverentsikeskuse "HARPA" poole, kus meil oli aega ainult 15 minutit. Nii saime ainult näha arhitektuuri. See on otse mere kaldal klaasist fassaadiga uhke hoone, mis valmis alles 2011. aaastal.
Foto: Kontserdimaja Harpa (Wikipedia)Samuti käisime vaatamas Islandi suurimat ja meie arvates kaunimat kirikut - Hallgrimskirkja, mida me iial näinud oleme. Võrreldes Eesti kirikuga oli see väga lihtne ja ilus.
Foto: Hallgrimskirkja (Wikipedia)Peale seda anti meile vaba aeg ja me hakkasime liikuma Kringlani kaubanduskeskuse poole, mis on ühtlasi suurim meile lähim kaubanduskeskus. Ka sinna jõudmiseks pidime võitlema tugeva tuule ja külmaga. Kui me lõpuks kohale jõudsime, oli see meile suur-suur õnnistus. Vaba aega oli meil kella neljani. Selle aja sees jõudsime käia mitu korda erinevates poodides. Mõned meist ei suutnud otsustada, mida nad tahavad (Laura-Liisa ja Mare) :).
Kell neli kogunesime kaubanduskeskuse aatriumisse, kust hakkasime kõik koos liikuma tagasi kooli.
Koolis saime süüa head ja paremat (šokolaadikook oli kõige parem :d). Nüüdseks on enamus jõudnud oma perede juurde.
Oli tore päev ja loodame, et homne ujumine kuumaveeallikatega välibasseinis (talisuplus?!) vastab meie ootustele :)
Laura-Liisa & Kristin :)
Sunday, March 3, 2013
Meie reis Islandile
Nüüdseks oleme õnnelikult Islandil. Lennud (Tallinn-Oslo ja Oslo-Reykjavik) olid sujuvad ja
toimusid tõrgeteta. Kõige dramaatilisem sündmus leidis aset Keflaviki
lennujaamas, kus tundus, et üks kohver on puudu. Peale tragikoomilisi
ahastushetki ilmus siiski ka kohver :).
Island võttis meid
vastu kevadiselt sooja ja päikesepaistelise ilmaga. Tänu tänapäeva tehnikaimele
(lugege: Facebook) toimus võõrustajate leidmine märkamatult, ehk kui õpetajad
õpilaste-võõrustajate nimekirjaga kohale jõudsid, olid õpilased juba kadunud. Kuna me antud hetkeks kaebusi
saanud ei ole, eeldame, et nad kõik on õnnelikult pärale jõudnud...
Edith ja Õnneleid
Viimased päevad Belgias...
Reedene päev oli väga sisukas.
Päeva esimesel poolel toimusid mitmed töötoad: sai teha Belgia-pärast tiramisut (st tiramisu Belgia küpsistega), mis ei olnud nii hea kui lootsime; õppisime ka Belgiale tüüpiliste vahvlite ja šokolaadivahu tegemist. Nii mõnelegi sai pettumuseks Belgia õlle töötoas küsimustik Belgia õlle kohta. Valikus oli ka aktiivne Zumba töötuba. Olgugi, et lapsed olid end töötubadesse eelneval päeval kirja pannud, otsustasid Belgia õpetajad siiski grupid segamini ajada ja võimalikult mitmekesised grupid teha (st. et kõik ühe riigi õpilased ühes kohas ei oleks).
Peale väikest pausi tuli Comeniuse projekti Belgia kohtumise ametlik lõpetamine teatrisaalis. Õpilased esitlesid oma terve nädala töid. Selle projektikohtumise tooteks olid koomiksid erinevatel, spordiga seotud teemadel (sport and respect). Oli häid ja paremaid koomikseid, näha, et noored olid vaeva näinud. Esitluste järel jagati kätte tunnistused ning iga kool sai kingituseks noorte koomiksitest kokku pandud raamatukese. Seega ka meie koomiksid on seal sees:)
Lõputseremoonia tegi pidulikumaks väikesed vahepalad noorte lauljate esituses. Järgnes paus ning õhtul pidulik ühissöömine, kus osalesid Comeniuse projektiga seotud õpetajad ja õpilased. Õpilaste tehtud magustoite tulid maitsma ka külalisi vastuvõtvate perede vanemad. Õhtu oli tore ja nii mõnigi noor läks edasi linna peale tähistama.
Laupäeva veetis igaüks endale meelepäraselt, jäeti hüvasti peredega, mõnda pisaratki oli näha. Kell 16.15 pärastlõunal algas bussisõit tagasi Brüsselisse ja sealt juba lennukiga Helsingisse. Brüsseli lennujaamas oli meil kolm tundi aega, meie pettumuseks ei saanud me seda aega sisustada internetis istumisega, kuna ligipääs netti puudus. Kergendati Greete söögimoona kotti, mille tema (Belgia) pere talle kaasa pannud oli :) Tunnike Helsingis ja tagasi Tallinnasse!
Tere kodumaa! Hea on olla tagasi kodus. Eks nii mõnigi meist mõtles tagasisõitmise peale, nähes lumetormi Helsingis, aga sisimas ootas igaüks oma koju saabumist, oma voodis magamist, head eesti sööki ja pere ning sõpru!
Uute kohtumisteni!
Järgmine Comeniuse projektikohtumine, mis on ühtlasi ka 2011-2013 projekti lõpetav, saab toimuma juba maikuu alguses imekaunil Folegandrose väikesaarel Kreekas!
Päeva esimesel poolel toimusid mitmed töötoad: sai teha Belgia-pärast tiramisut (st tiramisu Belgia küpsistega), mis ei olnud nii hea kui lootsime; õppisime ka Belgiale tüüpiliste vahvlite ja šokolaadivahu tegemist. Nii mõnelegi sai pettumuseks Belgia õlle töötoas küsimustik Belgia õlle kohta. Valikus oli ka aktiivne Zumba töötuba. Olgugi, et lapsed olid end töötubadesse eelneval päeval kirja pannud, otsustasid Belgia õpetajad siiski grupid segamini ajada ja võimalikult mitmekesised grupid teha (st. et kõik ühe riigi õpilased ühes kohas ei oleks).
Peale väikest pausi tuli Comeniuse projekti Belgia kohtumise ametlik lõpetamine teatrisaalis. Õpilased esitlesid oma terve nädala töid. Selle projektikohtumise tooteks olid koomiksid erinevatel, spordiga seotud teemadel (sport and respect). Oli häid ja paremaid koomikseid, näha, et noored olid vaeva näinud. Esitluste järel jagati kätte tunnistused ning iga kool sai kingituseks noorte koomiksitest kokku pandud raamatukese. Seega ka meie koomiksid on seal sees:)
Lõputseremoonia tegi pidulikumaks väikesed vahepalad noorte lauljate esituses. Järgnes paus ning õhtul pidulik ühissöömine, kus osalesid Comeniuse projektiga seotud õpetajad ja õpilased. Õpilaste tehtud magustoite tulid maitsma ka külalisi vastuvõtvate perede vanemad. Õhtu oli tore ja nii mõnigi noor läks edasi linna peale tähistama.
Laupäeva veetis igaüks endale meelepäraselt, jäeti hüvasti peredega, mõnda pisaratki oli näha. Kell 16.15 pärastlõunal algas bussisõit tagasi Brüsselisse ja sealt juba lennukiga Helsingisse. Brüsseli lennujaamas oli meil kolm tundi aega, meie pettumuseks ei saanud me seda aega sisustada internetis istumisega, kuna ligipääs netti puudus. Kergendati Greete söögimoona kotti, mille tema (Belgia) pere talle kaasa pannud oli :) Tunnike Helsingis ja tagasi Tallinnasse!
Tere kodumaa! Hea on olla tagasi kodus. Eks nii mõnigi meist mõtles tagasisõitmise peale, nähes lumetormi Helsingis, aga sisimas ootas igaüks oma koju saabumist, oma voodis magamist, head eesti sööki ja pere ning sõpru!
Uute kohtumisteni!
Järgmine Comeniuse projektikohtumine, mis on ühtlasi ka 2011-2013 projekti lõpetav, saab toimuma juba maikuu alguses imekaunil Folegandrose väikesaarel Kreekas!
Subscribe to:
Posts (Atom)