Nyborg - 6. päev

Viimasel päeval toimus õpilaste Nyborgi kogemusi tutvustavate blogide esitlus (näiteks - http://comeniusgroup7.blogspot.com/). See andis hea ülevaate õpilaste tegemistest ning toimetamistest ning pani ilusa punkti sellele visiidile. Hommiku teises pooles toimus ka lõpetamistseremoonia ning hüvastijätud. Algas väsitav tee taas kodu poole.

Nyborg - 5. päev

Neljas päev ehk viimane täispikk päev ning lõbusalt pikk õhtu. Tänane päev jätkus õpilastel blogide tegemisega gruppides ning inimeste intervjueerimisega tänaval, samal ajal planeerisid õpetajad järgmisi külastusi Eestisse ja Belgiasse ja uut projekti aastateks 2013-2015. Päeva värvikaim üritus toimus aga õhtu poole, kus kella 6ks kogunesid nii õpilased, neid vastu võtnud pered kui õpetajad kooli sööklasse pidulikule õhtusöögile, mis peagi jätkus Taani folkmuusika tutvumisega ning ühise tantsimisega kooli aulas. Siin peaks ära mainima, et Taani folktantsud on väga sarnased Eesti omadega :).

Nyborg - 4. päev

Kolmanda päeva märksõnaks oli väljasõit. Hommikul kell 9 sõitsime Fyn-i saare keskossa, kus asub Taani suuruselt kolmas linn - Odense. Esimese peatusena külastasime linna piiril asuvat vabaõhumuuseumit, mille eesmärgiks oli taastada H. C. Anderseni teoste ajastut taasloov küla.Seal oli õpilastel vaja vastata küsimustele ning lahendada ülesandeid.

Hiljem sõitsme edasi Odense kesklinna, kus õpilastel algas H. C. Anderseni teemaline “aarete jaht”. Nimelt pidid nad otsima ülesse Anderseni lugudele pühendatud monumendid ning lahendama ka mõningaid ülesandeid.

Kella kuueks jõudsime tagasi Nyborgi ning õpilastele anti vaba õhtu. Õpetajad aga kogunesid ühe kohaliku õpetaja, Marie-Louise Bachi, juures õhtusöögiks.

Nyborg - 3. päev

Teiseks päevaks olime juba mõnusalt sisse elanud ning tutvust teinud projektikaaslastega. Õpilastel algas hommik blogide tegemisega, õpetajad planeerisid sel ajal Eestisse sõitu. Peale lõunat läksime me ühiselt selle linna südamesse - Nyborgi lossi.

Esimesed andmed lossist pärinevad juba 12. sajandist. Enne 15. saj kasutati lossi külaliste vastuvõttudeks,  pidude korraldamiseks, alates 15. saj hakkas seal elama Taani kuningas. Üdini keskaegne loss võlus oma vanuse ja sisemusega nii õpetajaid kui õpilasi.

Väljas ootas meid 2 tänapäeva rüütlit, kes näitasid erinevaid mõõgakäsitsemise trikke ning lükkasid mitmed hollywoodi sõjastseeni müüdid ümber.

Kooli tagasijõudes algasid “kiirkohtingud”, mille käigus õpilased pidid ennast üksteisele tutvustama, rääkides taanikeelt ning kasutades ennast tutvustavaid plakateid. Päeva lõpetuseks oli organiseeritud Taani keele kursus kohaliku õpetajaga.

Nyborg - 2. päev

Päev algas avatseremooniaga, kus pidasid kõnet nii kooli direktriss Hanne Josephsen, kui ka projekti Taani koordinaator Lene Nibuhr Andersen. Sellele järgnes Taani keele õppimine ning taanikeelsete plakatite tegemine, et õpilased saaksid ennast ettevalmistada homseteks “kiirkohtinguteks”.

Kui õpilased olid juba piisavalt üksteisega tutvust teinud algas osalejamaade kodutööde esitlemine, kus iga riik esitles Glosteris tehtud plakatit (http://www.glogster.com/maur1/comenius-2012-glog-by-estonia/g-6l93li902n0ke5ctmop7fa0), mis kõneles kasutatavast sotsiaalmeedia võrkudest ning nendega seonduvatest ohtudest. Toodi välja ka, mida tuleks teisiti teha, et taga enda ja oma lähedaste turvalisus. Pärast lõunat seadsime sammud Nyborgi linnapea Erik Christenseni juurde, kus meid ootas väikene ülevaade Nyborgi ajaloost.Pärast kerget õhtusööki koolimajas algas filmi “Social network” vaatamine, selle ajal said õpilased jagada üksteisega kaasa toodud (igale riigile omaseid) maiustusi.

Nyborg - 1. päev

Saabumise päeva võib ka teistmoodi nimetada - lõputu ootamise päev :). Igapäevaselt harjunud paari tunnise hommiku asemel, kestis siis hommik pool päeva, alates kell 3. öösel esimese hommikusöögiga, siis jätkudes kell 7.30 teise hommikusöögiga, kell 9.30 3. hommikusöögiga ning neljas hommikusöök oli u kell 11 :)! Sõita saime nii väiksema kui suurema lennukiga ning rongi ja autoga.

Meie sihtkoht oli Nyborg - linn, mis asub Funeni (Fyni) saarel, rongiga sõites u 1,5 tunni kaugusel pealinnast Kopenhagenist. Elanikke on Nyborgis vaid 18 000, kuid sellegi poolest on Nyborgi Gümnaasiumis koos ümberkaudsete alade ning rahvusvaheliste õpilastega pisut üle 800 õpilase. Sel päeval tegid õpilased tutvust oma peredega, kus nad järgnevalt viis päeva elasid ning õpetajad kohtusid üksteisega õhtustades.

Uus õppeaasta ja uued reisid piiluvad mägede tagant!

Jätkub Comeniuse "EuRoSPECTrum" pojekt

Juba oktoobris sõidab meie kooli esindus Taani Nyborgi Gümnaasiumi, et kohtuda kõigi teiste partnerkoolide esindajatega. 4 õpilast ja 2 õpetajat hakkavad koos teiste projektiparnteritega pead murdma sotsiaalmeedia olemuse ja turvalise internetikäitumise üle.

Jaanuaris 2013 seevastu oleme ise võõrustaja rollis ja Tallinnas toimuva projektikohtumise teemaks on VÄLIMUS ja nn. projektitooteks fotonäitus, mille koostame kõik ühiselt. Hea Sikupilli kooli õpilane, ole valmis pakkuma partnerkooli noorele nädalaks ulualust! Meile tuleb kuni 30 noort inimest vanuses 15-19 Euroopa riikidest (meenutuseks: Läti, Taani, Belgia, Hispaania, Türgi, Kreeka). Ja nii nagu meie õpilased elavad teistes riikides toimuvate projektikohtumiste ajal peredes, nii saavad ka jaanuaris meile külla tulevad noored elada meie õpilaste peredes.

Pea meeles, ei ole vaja pakkuda eraldi tuba, piisab täiesti varuvoodist/ madratsist Sinu oma toas. Oluline on külalislahkus ja valmidus suhelda. Hommikusöögi ja õhtusöögi saab külaline peres, lõunasöögid sööme ühiselt koolis.

Kohe õppeaasta algul, septembrikuus hakkame tegelema jaanuarikohtumise ettevalmistusega ja siis on just õige aeg anda märku, et soovid saada võimaluse õppida tundma üht (või kaht!) vahvat noort meie partnerkoolist. NB! Tasub olla esimeste seas, siis valik suurem:)

Jaanuarikuine nädal veel värskelt meeles, kohtutakse juba märtsi alguses Belgias, kus meid võõrustab spordikool ja projektikohtumise teema väga asjakohane - sport ja fair play. Meilt sõidavad kooli esindama 4 sportlikku noort ja 2 sportlikku õpetajat.

Ja enne veel, kui kooliaasta päris läbi saab, võetakse  kaheaastase projekti otsad kokku maikuises Kreekas, ühel väikesaarel nimega Folegandros. Seal asub meie projektipartner, imepisike kool vaid mõnekümne õpilasega. Kes saavad sinna sõita, on veel otsustamata:)

Jätkub Nordplus Juniori projekt "CREARE - let's make art together" 

Kui eelmisel aastal saime oma projektipartneritega Islandilt ja Norrast kokku Norra metallipealinnas Mo i Ranas ja mängisime metalliga ("Heavy metal"), siis eeloleval aastal lähme Islandile Reykjavikki ning proovime tekstiilist ("Trendy textile") midagi vahvat välja võluda. Tegeleme edasi ka sõnaraamatu ning kokaraamatuga. Sõidavad 12 õpilast ja 2 õpetajat.

Anneke lahkus ja Krista tuleb

Meil kõigil on kindlasti veel meeles see rõõmus ja alati abivalmis õpetajapraktikant Saksamaalt, Anneke nimeks. Kõigil oli poole aasta jooksul ideaalne võimalus täiendada oma teadmisi Saksamaast ja saksa keelest. Eeltuleval õppeaastal tuleb meile aga Krista, inglise ja rootsi keele õpetaja Soomemaalt! NB! Saalihoki ütleb midagi? Kui mitte, siis Kristaga saate selle samuti selgeks!

TORE üle-Eestiline aastakoosolek veebruaris 2013

TORE (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis) on Sikupilli koolis edukalt käivitunud. 2012 a võitsime TORE reklaamfilmi konkursi ning saime tänutäheks õige mitu kohta TORE suvelaagrisse! Veebruaris saab üheks päevaks meie koolist see koht Eestimaal, kus Torekate konsentratsioon on kõrgeim! Ootame põnevusega!

Ja kindlasti on veel palju vahvaid tegemisi ees ootamas!

Praegu veel puhake,

koguge energiat

ja alustame septembris uue hooga!

Adiyaman - 6. p2ev

Eile saime m2ngu valmis ning t2na me hakkasime seda ylisuurt m2ngu m2ngima. Juba enne m2ngu valmistamist oli tehtud 9. gruppi nii, et koos ei oleks samast rahvusest inimesed. T2na k6ik need grupid hakkasid omavahel v6istlema. Nagu m2ngides tavaliselt juhtub - alguses ei saa "minema" ja p2rast ei saa "pidama".

Iga maa pidi kodus tegema oma lauam2ngu, mis p2rast loosiga jagati 2ra. Meie saime endale Belgia m2ngu, mida saame nyyd koolis m2ngida.

P2evad siin on olnud v2ga l6busad ja t2is tegevusi, kuid kahjuks reis Adiyamanis hakkab j6udma l6pule. T2na lendasid koju Hispaania, L2ti ja Kreeka ...

Homme lendame Istanbuli koos Taani ja Belgiaga. Oleme leidnud siit palju toredaid s6pru ning seega hyvastij2tt ei saa olema kerge...

Adiyaman - 5. p2ev

T2na tegelesime ka m2ngu loomisega. Need ryhmad, kes ei saanud eile t2ringut v6i liikumiseks m6eldud nuppu valmis - need l6petasid selle t2na. Teised grupid hakkasid kokku panema suurt m2ngu ehk l6ikasid v2rvilisi ringe, paigutasid neid alusele, kaunistasid, lisasid v2ride t2hiseid jne.

Peale m2ngu valmimist 6ppisime v6i kordasime s6nu tyrgi keeles. Alguses 6petasid Tyrgi 6pilased gruppe ning p2rast pandi osalejaid proovile. Teadmiste kontroll toimus l2bi m2ngude.

Lisaks oli meil kunsti6petus ehk 6petati, kuidas teha traditsioonilist kunsti. Selleks valati alusele vedelik, kuhu hakati tilgutama erinevaid v2rve, mida siis vastavalt oma fantaasiale hakkasid n6elaga laiali t6mbama.

Sportlikud harrastused on siin v2ga populaarsed. Seekord v6isteldi v6rkpallis. V6istkond, kus oli Marlon sai II koha.

Adiyaman - 4 päev

Täna toimus ametlik avamine. S6na v6ttis kooli direktor ning näidati filmi Adiyamanist. Iga maa tutvustas ennast lyhidalt. Kooli aias esineti tantsuga, kuhu hiljem kaasati ka k6ik osalejad.

Hiljem sai iga maa 6petada oma maa tantsu v6i mängu. Poiste 6petatud kaerajaan saadi väga ruttu selgeks ja tantsiti hoogsalt kaasa.

Kohtumise yheks eesm2rgiks oli luua yks suur lauam2ng ning sellega me t2na ka alustasime. K6igepealt jagati 6pilased ryhmadesse ning ylesandeks oli meisterdada paberist/papist t2ring ja nupud liikumiseks.


6htul toimus jalgpall, mille jaoks koostati kaks meeskonda (igas meeskonnas 7 liiget). Marlon ja Silvert oli yhes meeskonnas. Seis jäi 3:3. Silvert l6i 2 väravat.

Adiyaman - 3. päev

Teisipäeval s6itisime bussidega ringi ja vaatasime ymbruskonnas asuvaid vaatamisväärsusi.

Cendere silla juures oli meil pisikene puhkepaus.

Toit valmistati meile kohapeal, mis oli täielik yllatus. Vajalikud vahendid olid koolist kaasa v6etud ning samal ajal, kui meie silla peal ja all pildistasime, siis osa tyrklastest valmistasid kebabe ja magustoitu.

K6ige meeldejäävam oli Nemruti mägi, mis on umbes 2000 m k6rgune.
Nemruti mäe otsa ronimine ei olnud kerge, kuid avanev vaade oli seda väärt. Soovitati kaasa v6tta soojemad riided, sest mäe otsas pidi olema kylm, mis sinna j6udes ostus ka t6eks. 6pilased pidasid lumes6da, tegid lumeingleid ning ronisid, kus vähegi ronida sai.
Mäe otsast lahkumise alles peale päikeseloojangut.

K6igil osalistel energiat veel jagus ning bussides lauldi, tantsiti ja 6petati yksteisele lauseid, s6nu oma maa keeles. 

Adiyaman -2. päev

Täna on Adiyamanis òpilastel vaba päev - Children`s Day. Selle puhul viidi meid staadionile vaatama, kuidas seda tähistatakse.

Peale seda läksime tagasi kooli, kus űhinesid meiega viimased liikmed Lätist ja Hispaaniast.

Kűlastasime Seyirtepesi ehk sõitsime mäe otsa, kust avanes meeletult ilus vaade Adiyamanile. Kohalikud käivad seal tuulelohesid lennutamas ning veedavad mõnusalt aega oma perega.

Sõitsime Adiyamanist eemale Gazihan Dede`sse. Sõit meenutas lòbustusparki - järsud kurvid, kitsad teed ja suur kiirus. Vaated fantastilised! Mängisime igasuguseid mänge, mille tulemusena peaks meil nűűd olema enamus osalejate nimed selged.

Videomeenutus eelmisest nädalast - Nordplus / Norra

Adiyaman

Õpilased on nyyd peredes ja õpetajad viidud hotelli.

Saime maitsta Türgi sööke.

Lisaks käisime ja kűlastasime Pirini koopaid (katakombe).

Úle kivide ja kändude ...

Adiyaman - l6puks ometi oleme siin.

P6nevad seiklused enne Adiyamani saabumist:

• Pyhapäeva varahommikul pidime saabuma Kopenhaagenist Istanbuli Atatyrki lennujaama ning sealt kohe edasi s6itma Adiyamani. Kahjuks Tyrkish Airline ajas reede pärastl6unal meie lennuplaani sassi ning meie yhendus Adiyamaniga katkes. Lahenduseks leiti uus lend, kuid mitte sellest lennujaamast, kuhu me Istanbulis saabume. Selleks pidime saama Istanbuli Sabiha Göckeni lennujaama.
• Vaja leida transport Sabiha Göckeni lennujaama - taanlased ulatasid abikäe.
• Tallinna lennujaam: olime sunnitud ära viskama hambapasta ja shampooni.
• Terviseprobleem lennukis.
• Kopenhaagen: taanlased teatasid enne Istanbuli lendu, et nemad siiski meiega Istanbuli Sabiha Göckeni lennujaama ei s6ida, sest nendel tekkis Adiyamani lennuga probleem
• Kas meie lennuga on ka probleem? (meil juba Adiyamani check-in tehtud ja piletid käes). Kopenhaagenis aega täpsemat infot v8imalik uurida ei ole. Turkish Airline koduleht väidab, et k6ik oleks nagu korras.)
• Kuidas me nyyd Sabiha Göckeni lennujaama saame?
• Grupitöö poistega - Plaan A, B, C jne
• Kui meil Adiyamani lennuga probleemi ei ole, siis kasutame ära taanlaste tellitud transferi, mis meile kolmele läheks kyll liiga palju maksma, kuid vähemalt j6uaks Sabiha Göckeni lennujaama.
• Ootame ja loodame parimat ...
• Lennuk väljub 45 minutit hiljem (Kes meile kyll halba soovib?!)
• Lennule minnes selgub, et taanlaste olukord on ootamatult saanud lahenduse(?!) ning saame koos s6ita Atatyrki lennujaamast Sabiha Göckeni lennujaama.
• Sära on tagasi silmis.
• Kopenhaagen - Istanbul: terviseprobleemid lennukis (kuid mitte enam nii hull, kui alguses), und max 2. tundi
• Lend hilineb Istanbuli 40 minutit.
• Passikontrollis uuritakse pingsalt Silverti passi, konsulteeritakse ... (sunnitakse viisat ostma v6i lastakse ilma?) Saame yle ilma viperusteta.
• Transfer väidab, et peame kiirelt tegema ja bussi ronima, et teise lennujaama j8uda.
• Teel liiklus8nnetus (meie buss kimab ka hullunult, aga muidugi on teel veel hullemaid kiiruse yletajaid)
• Naudime Istanbuli läbi akna.
• Lennujaama j6uame 6igeagselt.
• Väsimus annab tunda.
• Istanbul - Adiyaman: terviseprobleemid hakkavad lahenema, max 30. minutit und.
• Adiyaman: ilm on ilus ja väga soe.
• Oleme rahul ja r66msad, poistel väikene ärevus sees.
• ... leitakse pered ja iga maa paigutatakse eraldi oma bussi, aga ... kus on meie pered ja kus on eestlaste buss?
• Tuli välja, et me oleksime pidanud hoopis järgmine päev saabuma :-D Me ei osanud enam A-d ega O-d öelda :-D
• Ikka oleme r66msad, sest k8ik on nyydseks lahenduse leidnud:-D

Viimane ootus - Nordplusi grupil

Enne oodatud kojusõitu. Oli äge nädal.

Kodutee

Nordplus Juniori projektis osalejad on õige pea koju jõudmas. Väsinuna, kuid üliõnnelikena. Loodame, et lubadus ka Eestis nii tihti ja igapäevaselt naeratada, ei unu niipea ja nii saame kooliruumides näha juba homme rõõmsalt ringijalutvaaid noori inimesi! Naeratage!

Öörong Mo i Rana - Trondheim
Jalutuskäik Trondheimi linnas - Nidarose katedraal, Gamle Bybroa, Bakkelandet, Kristiansten festning
Flybussen og flyplass.

Ready to take off to Tallinn!

Täname oma poolt ja soovime edu selle reisiblogi täitmisel õpetaja Siretile ja õpilastele Marlonile ning Silvertile!

Greetings to Siret, the teacher and Marlon and Silvert from Grade 10!
We wish good luck for Comenius group who arrvied this morning to Adyjaman Turkey! Now it's your turn to fill in this blog!

Who is Havmannen?

Skulptuur, mis seisab poolenisti vees  Mo i Rana linnas, kannab nime Havmannen. See on üks 33-st skulptuurist, mis moodustavad kokku Nordlandi skulptuuridemaastiku. Nordland on maakonna nimi, kus asub Mo i Rana linn.
Loe edasi Skulpturlandskap Nordland / Artscape Nordland.
või
Vaata internetist nn. flash-touri.

Grupipildid fjordi ääres Havmanneni selja taga

Teisipäevane tegevus liikuvates piltides

Neljapäeval mängime trumme

Hommikupoolik kulus metallskulptuuride viimistlemisele. Kes sellega valmis oli jõudnud, sai tina sulatada ja uusi esemeid sellest vormida. Populaarsemateks "toodeteks" osutusid nimetähed, südamed ja sõrmused.
Lõunapausil ei pidanud seekord hommikust võileiba sööma, vaid kooli poolt anti igaühele võileiva baquette ning mahlapakk.  Seda selleks, et kõik ikka jõuaksid linnakeskusesse kõndida (ca 3 km?), kus kogunesime linna noortekeskusesse ning sättisime valmis õhtust näituseavamist.
Näitus eile-täna valminud töödest avati pidulikult kl.19.00. Lühikese avakõne järel tegi etteaste eesti grupp - trumm-it. "Kontsert" st trummeldamine võeti hästi vastu!

Projektis osalejaid iseloomustavad järgmised laused:
* Oleme väsinud, kuid õnnelikud!
* Could we please get one more week here?! Pleeeeaaaase!

Kust tulevad Roobertid?

Tänane päev märksõnades:
* Hommik - grupitöö, mille eesmärgiks oli olemasolevat metalli kasutades luua kunstiteosed. Appi võis võtta traadi, plekikäärid, liivapaberid, tangid, värvid. Iga grupp valis endale meelepärased metallitükid, koostöös hakkasid valmima uued ja põnevad installatsioonid. Kõik valminud tööd lähevad näitusele, mille pidulik avamine toimub neljapäeva õhtul.

* Lõuna - ekskursioon Mo i Rana Tööstusparki, kus asub Norra suurim metalli ümbertöötlemise tehas - Celsa. Sissejuhatavale teooriale järgnes kaitsevarustusse riietamine - kaitsekittel, kiiver, prillid ja kõrvatropid, ning võiksi avada ukse tehasesse. Nägime vanaraua sulatusahju kukutamist ja ringkäigu lõpus jälgisime valatud metallkangide jahutamist veega ja ootama transportimist mõnda metallitöötlemise tehasesse, kus neist sünnivad uued metalltooted. Väga huvitav ja kasulik ekskursioon kõigile.
Pärast eksursioon jalutasime tagasi kooli, aega võttis see ca 40 minutit. Koolis saime süüa - Pasta Bolognese - mille olid valmis teinud koolijäänud õpilased ja õpetajad. Magustoiduks pakuti nelja eri sorti kooki, kõige minevam neid oli šokolaadikook:)
* Õhtu - mõned õpilased käisid Nordlandi teatris vaatamas uue lavastuse peaproovi. Mängiti norra klassiku Henrik Ibseni teost "Hedda Gabler". Esimest korda tõi teater selle tüki lavale moodsas võtmes - oli nii verd kui pauku. Lavastus on tuttav ka Eesti lavalaudadelt, näidendit saab lugeda Ibseni kogutud teosed "Näidendid II".

Norra reisist läbi õpilase silmade natukese. Reis Mo i Ranasse oli küll pikk ja natukese hirmu täis tänu propellerlennukile, kuid oli kindlasti seda väärt.
Mo i Rana on midagi teistsugust, kus ma varem käinud olen. Hiiglaslikud mäed teevad selle koha eriti ilusaks ja toredad ning sõbralikud inimesed aa huvitavaks. Kõik on teistsugune muidugi kui Eestis.
Hommikuti läheb enamus meist bussiga kooli, kus me saime teisipäeval proovida sulatada tina ja teha sellest uus kuju. Järgmisel päeval tehti meile aga tuur Norra suurimas metalliümbertöötlus tehases, mis oli sammuti uus ja huvitav.
Edasi läheme me teatrisse peaproovi, mis tuleb kindlasti huvitav, kui ei oska norra keelt.
Seni aga Teile päikest teile Eesti :).

Tina

Esmaspäeva hilisõhtune saabumine Mo i Ranasse - pimedas aimatavad mäed, lennurada valgustavad tulukesed, lennuki peatumine otse terminaliukse ees. Juba lennukiaknast oli näha terminalis ootavaid võõrustajaid, kes olid ilmselt sama ootusärevad ja põnevil kui need 12 õpilast, kes kannatlikult lennukiukse avamist ootasid. Pikka juttu ei tehtud, kiire tutvus, kohver kaasa ja uude koju teele.

Teisipäeva hommikul olid kõik õpilased, vaatamata vähesele unele, kenasti tundide alguseks, st poole üheksaks kohal ja esimene projektinädala tööpäev võis alata.

Mo i Rana Polarsirkelen'i keskkooli direktori avakõne tõi välja selle projekti ühe peamistest eesmärkidest, või oleks õigem öelda tulemustest - iga projektis osaleja muutub selle nädala jooksul. Tundub kummaline,  ehk ohtlikki, kuid puhas tõde - kõik saavad enda kohta midagi uut teada. Absoluutselt igaüks avastab nädala jooksul, teistega suheldes ja üksteiselt õppides ka iseenda kohta midagi sellist, millest ta varem teadlik polnud... Erinevad projektitegevused on vaid vahendiks sel teekonnal.

Esimese päeva märksõnad: tutvumine ja tina

Tutvuti nii kooli kui üksteisega, õpiti natuke norra keelt, kuulati islandi keele (sarnast või hoopis erinevat?) kõla ja võrreldi omavahel islandi, norra ja eesti keeli. Nende kahe skandinaavia keele valguses tundus eesti keel olevat suisa teisest galaktikast pärit.

Lõunasöök ehk norra keeli lunsj omandas meie õpilastele harjumuspärasest hoopis teise tähenduse. Tuli kotist välja koukida oma võileivad, mis valmis tehtud hommikusöögi ajal peredes ja hakata neid ühise laua taga sööklas nosima. Päeva uus sõna - matpakke.

Peale kerget kehakinnitust asuti tegema tutvust esimese materjali - tinaga. Tegevuse eesmärk: tina ümbersulatamine ja kauniks objektiks (loe: ehteks) vormimine.

Kõik saab alguse ideest, seejärel paber, pliiats. Siis kujundi vormimine plastilliinist ja selle kipsi valamine. Teise lähenemisena võis soovitud kujundi ka kipsist väljatoksida. Tinasulatus toimis täpselt nii nagu me oleme seda teinud vanaaasta õhtutel: tinatükk kulpi, pliidil soojendada ja sulatada ja äärmise ettevaatlikkusega ettevalmistatud vormi valada. Voulaa! Me olemegi kunstnikud! Muuseas, algmaterjaline kasutati second hand poodidest kokkuostetud ja tükkideks lõhutud tinapeekreid, vaase, anumaid. Taaskasutus ja kunst! Recycling and art!

Homme ootab ees järmine metall - alumiinium. Homme lähme ka Raua-Roobertit otsima!

Järgmine reis viib meid.....

Mo i Ranasse, Norra metallipealinna, peaaegu polaarjoonele, fjordide äärde.
Tegu on Nordplus Junior programmi raames toimuva projektikohtumisega, kus peateemaks "Heavy metal". Viie päeva jooksul teevad Eesti, Norra ja islandi õpilased koos kunsti, õpivad tundma metalli ning vaatlevad metallisulatus- ja ümbertöötlemisprotsessi.

Veel nädalake ettevalmistust ja siis viib meie oma Eesti Õhk meid Trondheimi, kust liigume edasi põhja poole, üle mägede ja fjordide Mo i Rana linnakesse.

Olge kuuldel!

TÄNAME! / TUSEN TAKK!

Oslo

Tagasiteel koju jõudsime käia ka Norra pealinnas Oslos. Gardemoeni lennujaamast saab linna kas Flytoget'i (kiirrong) või nn. tavalise rongiga. Täiskasvanu ühe otsa pilet vastavalt 170.-nok ja 110.- nok, kui õpilasele on hinnapoliitika vastupidi, vastavalt - 80.- nok ja 85.-nok. Seega oli valik lihtne ja nii me 20 minutiga pealinna jõudsimegi. Esmamulje linnast, endisaegse nimega Kristiaania: väike, tagasihoidlik, palju muulasi, teeremondid.

Tegime kesklinna tüüpilise nn. turismiringi.
Säravvalge ooperimaja, mille trepid laskuvad otse Oslofjordi.

Käisime Vana raekoja juures vaatamas kuningas Christian IV sõrme, mis näitab: "Siia peab tulema uus linn!".
Sealt edasi 1299. a rajatud Akershusi kindlus, mis kaitses oslolasi merelt tuleva vaenlase eest, kuid kus pesitses ka Saksa staap II MS ajal, kui Norra oli okupeeritud. Vaateplatvormilt avaneb ilus vaade Oslofjordile, Bygdöy nn. muuseumite poolsaarele ning Holmenkolleni suusahüppetornile.

Oslo raekoja tagune on noorte seas pop koht - päikese ja kevadsoe käes on hea rulatada!

Kohustuslik peatus - Rahvusteater ja 3 suurt: Henrik Ibsen, Ludvig Holberg, Björnstjerne Björnson. Kas teate, kes neist on kirjutanud tüki "Miks Jeppe joob?"

Ja otsas see aeg oligi. Tagasi lennujaama. Lendasime Estonian Air CRJ900-ga. Märksõnad: naiskapten, tagasipöördumine, 2 sooja muffinit, hilinemine, imeilus tuledes Tallinn, narkokoer ja läbiotsimine. Täpsemad detailid jätame vaid asjaosaliste teada :)

Oli huvitav ja õpetlik reis!

PS. Millises riigis antakse lennujaamas ootamise eest 250 eur sulas kätte?!

Teisipäeval, 13. märtsil kl 10.10 anname auditooriumis täpsema ülevaate oma reisist. Tule kuulama!