Kokkuvõte Itaalias toimunud projektikohtumisest

Comeniuse "Lively Outdoor Learning" veebruarikuine projektikohtumine Itaalias kestis kolm päeva.

Selle aja jooksul tutvusime erinevate õuesõppe tegevustega, mida kooliõpilased oma tundides olid teinud või kogesid projektikohtumise ajal esimest korda.

Iga projektikohtumise päeva kohta on valminud ka pildiline ülevaade, mis seal toimus, kus käisime ja mida nägime.

Järgmine Comeniuse projektikohtumine õpetajatele toimub maikuus Islandil.

Esimene päev: https://www.youtube.com/watch?v=zR0zVCcLItg

Teine päev: https://www.youtube.com/watch?v=vXYuFaE8nHE

Kolmas päev: https://www.youtube.com/watch?v=HAxJB-auE_s

Projektikohtumise kolmas päev, 14. veebruar

Õpilased on etenduseks valmis

 Kohalik Itaalia kool – täisnimega Scvola Media Statale G. Deledda – tutvustas oma koostööprojekti ooperit populariseeriva assotsiatsiooni Magia dell'Opera'ga.

Igal aastal tutvuvad õpilased ühe ooperiteosega ning õpivad sellest ka ise 7-8 laulu selgeks ja kannavad näitemänguna ette. Selles osalevad klassid vabatahtlikkuse alusel, õpetajate sõnul on projektis osalemise tulemus olnud üllatav – õpilastele on hakanud ooper meeldima, kui nad selle sisust aru saavad. Samuti laulavad lapsed ooperilaule ise hea meelega.

Tänavune ooperietendus peaks selle kooli õpilastel valmima maikuuks, meile kanti ette kolm juba selgeks õpitud laulu. Laste laulu saatis fono (saade oli lastepärane ning kõlas ka ühe ooperisolisti hääl, nii on lastel lihtsam laulda) ning kõik osalejad olid vastavalt oma rollile rõivastatud. Mõni näitleja oli häbelikum, teine elas oma emotsioone laval julgemalt välja. Üks asi on kindel – kõik nad saavad praktiseerida esinemisoskust.

Meid külastas ka eelnevalt mainitud ooperi assotsiatsiooni esindaja, kes selgitas, miks ühing tegeleb ooperi populariseerimisega (annab välja spetsiaalseid materjale - raamatuid ja laulikuid - , mis on kohandatud lastele). 

Ooperiassotsiatsiooni esindaja

Ühingu eesmärk on koolitada teemast huvitatud õpetajaid, kes tahavad kooliõpilastega ooperiteoseid lähemalt tundma õppida ja kogeda. Esindaja rõhutas, et õpilased ei taha ooperit õppida, vaid ise kogeda. Ja seda nad teevadki – nad on ise osa ooperietendusest.

Ühe pausi ajal kuulutati välja ka eelmise päeva võitajad orienteerumises, võitjad said meeneks raamatu või võtmehoidja. Enne lahkumist andsid kõik põsemusisid Comeniuse õpetajatele (nende õpilastega kohtusime ühtlasi ka viimast korda). Põsemusi tähendab lõunamaades sisuliselt õhusuudlust, sest füüsilist kontakti teise inimesega ei ole.

Rattavõistlus kooli siseõuel

Tegevusi jagus ka kooliõuele. Klassijuhatajad olid ette valmistanud ka tegevusi, millest ka meil paluti osa võtta. Esimene tegevus oli rattasõiduvõistlus – eesmärk oli tähistatud raja sees võimalikult aeglaselt sõita. Erineva suurusega jalgrattad olid kohale toodud ühe MTÜ kaudu, nii et iga 4. klassi õpilane saaks endale sobiva suurusega rattaga sõita. Kuna Itaalias lähevad lapsed kooli juba 5-aastaselt, on nende 4. klassi õpilased nooremad kui Eesti omad.

Üllatav oli selle tegevuse juures pigem see, et kõik lapsed ei osanud jalgrattaga tasakaalu hoida. Juhendaja kõndis siis kõrval ja abistas. Võimalik, et see ongi lõunamaade suurlinnade eripära – jalgrattasõit ei ole nii tavapärane ja levinud kui meil. Comeniuse koordinaatori sõnul on selliste õuesõppetegevuste eesmärk tutvustada lastele ohutut liiklemist jalgrattaga.

Aaretejahi leid

Teine tegevus, kus Comeniuse projektikohtumisel osalejad said ka ise osaleda, oli aaretejaht. Õpilaste rühmadel oli käes kaart koos juhisega, kuidas oma aardeni jõuda. Eelnevalt olid nad õpetajaga punktid läbi käinud, nii et teekond oli selge. Meeskonna juhi ülesanne oli kasutada ingliskeelseid juhiseid – Left, Right, Straight, Stop – mille abil ülejäänud meeskonda juhtida. Samuti tutvustati meile seda tegevust kui lõbusat meeskonnatööd arendavat ülesannet. 

Olles sihtkohta jõudnud, sai üks rühmaliikmetest endale värvilise pappkübara pähe ning välismaalasest õpilasele anti sama värvi lipuke kätte, et siis rõõmsalt koos meeskonnaga finišisse jalutada. 

Osalejatele jagatakse juhiseid

Lastele oli õpetatud ka ingliskeelset värvide laulu, mida selle ülesande lõpus ühiselt lauldi ning ka liigutusi kaasa tehti.

Samuti tehti meile ringkäik koolimajas – näidati klassiruume, sööklat, spordisaali ja muid ruume. Mis silma jäi? Koridorid on lastepäraselt kaunistatud. Klassiruumid on väiksemad kui Eestis ning üsna umbsed. 

Koolisööklas on kokatädidel valged mütsid peas ja ka näo ees valge kate. Üks klass esitas meile ka mõned flöödipalad, huvitav oli vaadata, millist noodikirja nad kasutavad.

Koridor

Viimane projektikohtumise päev oli kõige töisema iseloomuga. Arutasime muuhulgas ka järgmiste projektikohtumiste aegu. Leppisime kokku, et Eesti võõrustab Comeniuse õpetajaid 24.-26. septembril 2014. 

Samuti tegime ülevaate, milliseid õuesõppe tegevusi on pärast Norra kohtumist koolides korraldatud ning leppisime detailsemalt kokku ajalehe valmistamises. 

Nimelt iga riik valmistab ühe väikese ajalehe, millesse õpilased ise kirjutavad. Rõhku tuleks panna pildilisele materjalile, sest pikki tekste kaasaja õpilased niikuinii lugeda ei armasta. Uudislood kirjutatakse uute õuesõppe tegevuste põhjal ning leht valmib ingliskeelsena, nii et ka teiste riikide õpilased saavad lugeda ja tutvuda tegevustega.

Poola ülesanne oli korraldada Lively Outdoor Learning logovõistlus ning valida välja parim. Projektikohtumise lõpus tutvustati meile ka esikohaga pärjatud logo, mida saame hakata edaspidi oma tegevuste juures kasutama.

Ametliku osa lõppedes otsustasime Eesti esindusega ka veel Vatikanist Peetruse väljakult läbi astuda ja Tiberi (Tevere) jõe ääres jalutada.

Projektikohtumise teine päev, 13. veebruar

Gruppidesse jaotatud õpilased on orienteerumiseks valmis

Kogunesime hommikul jälle kokkulepitud kohas, et linnaliiniga koolimaja juurde sõita. Panime tähele, et mida põhjapoolsemast riigist inimesed on pärit, seda täpsemad nad kellaaegade osas on.

Kui koolimajja jõudsime, tutvustati meile selle päeva õuesõppe tegevust – orienteerumist. Meile näidati kingakarpe, igasse nummerdatud karpi oli pandud üks itaalia või inglise keelne küsimus. Lisaks oli karbis ka üks vildikas, millega orienteerujad saavad oma listis vastava numbri juures risti teha (see tähendab: on punkti üles leidnud).

Läksime (õpilased + Comeniuse delegatsioon) kooli vastas asuvasse parki, ent teises suunas kui päev varem olime kõndinud. Projektikohtumisel osalejad said liituda mõne õpilaste rühmaga, et orienteerumine koos läbi teha.

Helis ja Külli liitusid ka ühe kolmeliikmelise võistkonnaga, et 10 punkti selles pargis üles leida. Esimesed punktid leidsime üsna hõlpsalt, ent küsimustele vastuste andmine oli keerulisem. Need olid itaalia keeles ning õpilased püüdsid neid meile tõlkida. Ent mitmeid faktiteadmisi selle pargi kohta ei teadnud ei meie ega ka lapsed.

Park, milles orienteerumine toimus

Liikusime edasi. Varsti kõndisime üle karjamaa, kus leidus ohtralt loomade väljaheiteid. Natuke veel edasi, ja siis pidi olema järgmine punkt. Aga õpilased ei suutnud seda kuidagi leida ja nii leidsime end peagi väga soiselt alalt, nii et kingad lirtsusid ja ega püksidki kellelgi päris puhtaks ei jäänud. Nii nagu oletasimegi, olime omadega totaalselt rappa pannud.

Ühes kingakarbis oli selline küsimus

Pärisime õpilastelt, kui tihti nad orienteerumist teevad ning vastuseks tuli: „Never“. Seega oli see nende esimene orienteerumine, ilma et oleks juhendatud, kuidas kaarti lugeda ja orienteeruda. Ilm oli kevadiselt soe (~17 kraadi) ning värskes õhus viibimine iseenesest oli mõnus.

Kohalik kehalise kasvatuse õpetaja sõitis jalgrattaga orienteerumispunktide vahet ning lõpuks lubas ka meid ilma kõiki punkte leidmata koolimaja juurde tagasi minna. Samas leidus ka võistkond, kes leidis kõik punktid üles, ent enamikule küsimustest ei osanud ka nemad vastata.

Orienteerumise järel pakuti meile lõunat koolimajas, kokad olid valmistanud spagette lihaga ning alternatiivseks toiduks oli riis tomatipastaga. Magustoiduks sai võtta kooke, mis hommikuti kohvipausi ajalgi laual on.

Edasi viidi meid ajalooga tutvuma – Villa de Quintilisse. Selleks, et selle villa varemeteni pääseda, pidime esmalt külastama üht väikest muuseumi, kuhu on kogutud eri ajastutest kujusid, münte ja muid saviesemeid.

Tegemist oli rikkale Itaalia perekonnale kuulunud hiiglasliku majaga, mis omal ajal oli seestpoolt kaetud marmoriga ning sisaldas ka kunstigaleriid (säilinud kunstiteosed on nüüd Itaalia rahvusmuuseumis, Ermitaažis ja mujal).

Eriline oli omal ajal ka see, et nende majani tuli eraldi akvedukt. Seega oli maja varustatud veega. 

Hiigelajad ei kestnud paraku igavesti, poliitilise konkurentsi tõttu hävitati perekonna omand ning osa maja materjalidest kasutati uute hoonete ehitamiseks. Nüüd ongi järel varemed, mis meenutavad kunagist hiigelaega – mõnes kohas on näha veel marmoritükke ja mosaiiktehnikas laotud põrandaid.

Märkamatult oli käes järjekordne õhtu ning pärast lühikest hingetõmbepausi oli aeg siirduda õhtusöögile. Seekord viidi meid ühte vanalinna restorani, jalutuskäigul nägime Itaalia parlamendihoonet ning uhkeid kaubamaju, mis selleks hetkeks olid juba suletud.

Söögikohad paistavadki Roomas olevat väikesed, aga õdusad. Seekordne õhtusöök oli seekord koguni neljakäiguline, aga täies mahus olid võimelised selle ära sööma vist ainult itaallased. Enne ööbimiskohta minekut otsustasime natuke linnas jalutada, ööpimeduses juhatas itaalia õpetaja meid nii Panteoni kui ka Trevi purskkaevuni, mis mõlemad on Rooma vaatamisväärsused omaette.

Esimene projektikohtumise päev, 12. veebruar

Kolmapäeva hommikul kogunesime kella 8.15ks kokkulepitud kogunemispaika, et ühiselt linnaliinibussiga kohalikku kooli minna. Meie kõigi ööbimiskohad on üksteisest kuni 5 minuti kaugusel, aga kooli jõudmiseks tuleb arvestada 30 minutiga. Rooma liiklus on tihe...

Meie Comeniuse partnerkool Roomas on üsna omanäoline – kool koosneb kolmest õppehoonest, mida ühendab siseõu. See on sisustatud sopilise pargi, mänguväljaku (mängumaja ja liumägi on ka olemas) ja korvpalliplatsiga (platsi pinnas on muide tänavakividest laotud).

Kui jõudsime kooli peahooneni (kus asub ka direktrissi kabinett), märkasime maas „valget vaipa“ - paksemale kilele oli eri keeltes kirjutatud Welcome, eesti keeles oli tekst Teretulnud.

Kooli avar koridor oli kaunistatud ning ühte külge olid asetatud toolid, kuhu meil istuda paluti. Koridoris on üleval ka infostendid: milliseid tegevusi iga klass õuesõppe tegevustena on teinud (peamiselt fotod + mõned märksõnad) ja lisaks stend iga partnerriigi kultuurielementide kohta. Eesti stend oli täitsa eestilik. Ka mujal koridorides oli üleval õpilaste töid – täitsa huvitav oli vaadata nende suuri plakat-koomikseid ja plastikpudeli põhjadest tehtud kaunistusi.

Kooliõpilased andsid meile ka väikese kontserti – alguses ja lõpus lauldi, vahepeal tantsiti oma rahvustantse ja mängis plokkflöödiansambel. Saateks olid fonod. Kooli direktriss tervitas meid, rääkis koolist ning tänas koolimeeskonda, kes aitasid selleks Comeniuse projektikohtumiseks valmistuda.

Seejärel oli kohvipaus – pakuti igasuguseid soolaseid ja magusaid hõrgutisi, mida lapsevanemad olid valmistanud. Samuti oli meil võimalus lisaks teele ja kohvile maitsta ka erinevaid mahlasid.

Kehakinnituse järel suundusime ühte teise suuremasse koridori, kus 3. klassi õpilased tegid kordamööda itaalia keeles ülevaate, mida nemad on oma aktiivõppe tundides teinud. Õnneks oli ka inglise keele õpetaja tõlgina selgitamas, sest enamik kohtumisel osalejaid itaalia keelt ei oska.

Edasine programm viis meid üle kooliõue parki. See on suur ala, kus nägime kohalikku loodust, ka kanu ja jänest, kodutu elukohta, kaktuseid, sipelgaid ja karjust pulle karjatamas. Sinna oli rajatud ka näidisaed, kus ilmselt kohaliku kooli lapsed saavad käia oma põllumajanduslikke oskusi arendamas. Meie sihtkohaks oli üks iidne roomaaegne tempel, mis on oluline arhitektuurimälestis. 

Seal oli mitmeid pargipinke ja piknikulaudu, kus ühtlasi pidasime ka piknikku. Toitudeks olid Itaalile omased söögid ja joogid. Projektipartneritega suheldes saime näiteks teada, et Ulvi on türgi nimi ja tähendab pühakut.

Seejärel jalutasime tagasi kooli ning sealt edasi oma ööbimiskohtadesse, kus meil oli mõned tunnid aega, et valmistuda õhtusöögile minekuks. Õhtusööki süüakse siin õhtul 8-9 ajal. Meid viidi trammiga ühte priimasse restorani, kus kokkuvõttes toitu toodi rohkem kui ära jaksasime süüa, kõik oli väga soolane.


Vaata ka Külli tehtud lühikest videot:
 http://magis.to/YVkZZANbQCAqRhZnCzE

Comeniuse "Lively Outdoor Learning" projektikohtumine Itaalias

Riias istusime ümber järgmisele lennule

Comeniuse projektikohtumine algas ametlikult täna, 12. veebruaril. Eestit on seekord esindamas neljaliikmeline grupp: õppealajuhataja Ülle M., kehalise kasvatuse õpetaja Ulvi N., muusikaõpetaja Külli O. ja Comeniuse projekti Eesti koordinaator Helis R. Plaanime igapäevaselt jagada värskeid reisimuljeid ja tähelepanekuid siin veedetud aja kohta.

Rooma saabusime eile. Reis sujus kenasti, ilm oli pealpool pilvi päikseline. Vastuvõtt itaallaste poolt oli väga soe – taksojuht telliti meile lennujaama vastu, ta hoidis käes „Comenius“ silti ja viis meid 45 minutiga ööbimiskohani. Samuti on siinne ilm soojem kui Eestis – Rooma jõudes oli 13 soojakraadi. Ööbimiskoha ees ootasid meid itaallastest korraldajad, kes viisid meid kurssi praktilise infoga.

Vaade, mis avaneb Colosseumi kõrval seistes

Meie kasutada on siin „apartment“, meil on kaks tuba, vannituba, väike kööginurk esikus ja suurem esik, mida jagame hispaanlastega. Itaallasest projektikoordinaator mainis, et Rooma vanalinnas ööbimine on väga kallis, aga meile õnnestus neil saada soodne pakkumine.

Samuti hoiatati meid, et tulenevalt vihmast (viimastel nädalatel on siin ohtralt vihma sadanud) võib esialgses programmis muudatusi tulla. Ent koos meie saabumisega muutus ka ilm ilusamaks – teisipäeva õhtupoolikul tulid vaid mõned vihmapiisad ja sedagi lühikest aega.

Vaade Itaaliale

Mida me teisipäeval tegime? Kuna ametlikku programmi veel ei olnud, läksime linna peale jalutama. Meie ajutisest kodust asub kivi viske kaugusel Colosseum, samuti mitmed teised arhitektuurilised vaatamisväärsused. Seega on antiikset hõngu tunda pea igal sammul. Tänavad on märgatavalt kitsamad kui Eestis ja ka autod on pisikesed, tänavatel on palju mootorrattaid ja tsikleid näha.

Nii nagu Hispaanias, on ka siin väikeseid puuviljapoode, ent hinnad on märgatavalt kallimad kui Eestis. Samuti on hästi korrusmajade esimestel korrustel palju väikeseid butiike ja töökodasid, kus on näha kohalikke õmblemas, puutööd tegemas, kunstimaale esitlemas ja näiteks erinevaid roomapäraseid šokolaadikujukesi müümas (nt väike šokolaadist Colosseum maksis 14 eurot).

Colosseum

Rooma ajaloolistel tänavatel kõndides võib pea igal sammul kohata müüjaid – kes müüb vihmavarje, kes klaasist Rooma kujukesi. Samuti on söögikohtade ees klienditeenindajad üsna pealetükkivad, igaüks tahab, et just nende juures keha kinnitame.

Puuviljapuu tänaval

Eestlaste jaoks on eksootilised ka siinsed taimed – näiteks vanalinna tänavatel kasvavad ilupuudena mandariinipuud.

Nii nagu teistes suurlinnades, saab ka Rooma vanalinnast igasuguseid suveniire kaasa osta, sh magneteid ja kalendreid.