TÄNAME! / TUSEN TAKK!

Oslo

Tagasiteel koju jõudsime käia ka Norra pealinnas Oslos. Gardemoeni lennujaamast saab linna kas Flytoget'i (kiirrong) või nn. tavalise rongiga. Täiskasvanu ühe otsa pilet vastavalt 170.-nok ja 110.- nok, kui õpilasele on hinnapoliitika vastupidi, vastavalt - 80.- nok ja 85.-nok. Seega oli valik lihtne ja nii me 20 minutiga pealinna jõudsimegi. Esmamulje linnast, endisaegse nimega Kristiaania: väike, tagasihoidlik, palju muulasi, teeremondid.

Tegime kesklinna tüüpilise nn. turismiringi.
Säravvalge ooperimaja, mille trepid laskuvad otse Oslofjordi.

Käisime Vana raekoja juures vaatamas kuningas Christian IV sõrme, mis näitab: "Siia peab tulema uus linn!".
Sealt edasi 1299. a rajatud Akershusi kindlus, mis kaitses oslolasi merelt tuleva vaenlase eest, kuid kus pesitses ka Saksa staap II MS ajal, kui Norra oli okupeeritud. Vaateplatvormilt avaneb ilus vaade Oslofjordile, Bygdöy nn. muuseumite poolsaarele ning Holmenkolleni suusahüppetornile.

Oslo raekoja tagune on noorte seas pop koht - päikese ja kevadsoe käes on hea rulatada!

Kohustuslik peatus - Rahvusteater ja 3 suurt: Henrik Ibsen, Ludvig Holberg, Björnstjerne Björnson. Kas teate, kes neist on kirjutanud tüki "Miks Jeppe joob?"

Ja otsas see aeg oligi. Tagasi lennujaama. Lendasime Estonian Air CRJ900-ga. Märksõnad: naiskapten, tagasipöördumine, 2 sooja muffinit, hilinemine, imeilus tuledes Tallinn, narkokoer ja läbiotsimine. Täpsemad detailid jätame vaid asjaosaliste teada :)

Oli huvitav ja õpetlik reis!

PS. Millises riigis antakse lennujaamas ootamise eest 250 eur sulas kätte?!

Teisipäeval, 13. märtsil kl 10.10 anname auditooriumis täpsema ülevaate oma reisist. Tule kuulama!

Takk for oss!

04.03.12 - viimane päev Kirkenesis.

Søndag

Eilsega lõppes kirjandusfestival ja terve tänane päev oli pm oma tegevusteks, nii et käisime perega 40 kilomeetri kaugusel asuvas nn hütis (norra k. hytte), kaasa võeti ka koerad Lumi ja Pikku-Musti. Läheduses oli palju teisigi majasid, kuid pereisa ütlemise järgi elas seal aastaringselt vaid üks pere. Seal jõudsime veidi ringi käia ja uudistada, meeletult ilusad mägiseid vaateid näha.
 

Vene piiri ääres

Peale seda sõitsime Vene piiri äärde, siis tagasi Kirkenesi, kus jõudsime veel teha ühe ringsõidu.

Koju jõudes oli õhtusöögiks ahjulõhe, mis oli teiste arvates hea, aga mulle sattus toorevõitu tükk.

Greetings to Grade 10!

We are coming back! Pass på!

Dukketeater / nukuteater

Pühapäeva lastehommik raamatukogus - nukuteater. Mängiti igale norrakale tuttava tegelase - Mikkel rev - tegemistel põhinevat lugu. Tunnuslaulu sõnad ja viis on YouTube's ja karaokeversioonis.

 

Hurtigruten - MS Finnmarken

Overheard conversations in Kirkenes ...

1.
An American tourist, older woman turning to a waiter in a hotel's bar: "Hello Sir! I would like to have a lunch." Waiter: "I am sorry we do not serve lunch on Sundays." Tourist: "You must be kidding?! Everything is closed in town. Where I should eat?! I am staying at your hotel and I would like to have a lunch!" Waiter (calmly, repeating): "Sorry we do not serve any lunch today."

* * *

 2.
Vestlendingen har ankommet hotellet og vil spise lunsj: "Har dåkke noe mat her?" Gutten i skranken: "Nei. Vi tilbyr ikke lunsj på søndager." Vestlendingen: "Det kaller jeg for en daarlig service." Gutten: "Ja, det kan vel være... Men det er beskjed jeg har faatt fra sjefen min." Vestlendingen: "Jeg skal aldri bo her mer. Utrolig!"

Google translate

Lørdag

                                                                  Kutsa nimega Lumi.

Täna kella kahest liikusime Kirkenesi raamatukogusse, kus Jevgenij Grisjkovets esitles oma raamatut ja diskuteeris. Ta avaldas mitmeid mõtteid, sealhulgas seda, et tänapäeval kasutatakse üha enam paberi asemel elektroonilisi andmekandjaid. Ta oskas ainult vene keelt ja tema juttu tõlkis Dina Roll-Hansen.

Peale seda me läksime bowlingusse oma uue leitud sõbraga - Kimiga. Bowlingusaal oli alguses tühi ja vaikne, kuid hiljem voolas uksest sisse mitmesugust rahvast. Mängu võitis muideks Eduard.

Õhtusöök oli pidulik ja laud lookas erinevatest mereandidest. Sõime kuningkrabi ja krevette guacamole kastme ja leivaga mida siin majas ainult ise tehakse. Njämm!

Festivali lõpetas loomingulise luule esitamine pubis Surf & Turf. Võitjaks osutuks loomulikult eestlane, kes esindab Finnmarki maakonda Oslo finaalis.

                            Õhtul koju jalutades saime näha siinpool väga tüüpilist nähtust - virmalisi!

Tõlkekunstist

Tõlkeseminaril näidati kirjutamis- ja tõlkekunsti illustreerimiseks kahte võrratut videot. Esimene neist on arusaadav vaid norra keele oskajatele, kuid põhimõte on selles, et teksti saab lugeda ülevalt alla ja alt üles. Mõlemat pidi loogiline ja selge sõnumiga. Lihtsalt geniaalne! Teine video aga räägib iseenda eest:)

Saami joik üle maailma - One Woman Show

Saami päritolu näitleja Sara Margrethe Oskal esitas täna, kirjandusfestivali eelõhtul monoetenduse saami lugudest, joigust ja huumorist. Etenduse teeb eriti nauditavaks see, et saamikeelset kõnet saadab paralleelselt tõlge suurel ekraanil.

Vaata treilerit!

Poesi-slam 03.03.2012 Kirkenes

Täna peeti Poesi-slam'i (= loomingulise luule laval ettekandmine) Finnmarki maakonna finaal ja selle võitja esindab Finnmarki maakonda sügisel peetavas Norra Poesi-slam finaalis Oslos. 3 vooru läks vaja ja siis hõigati välja võitja - Tartu Ülikooli Skandinavistika tudeng Marit!!! Uskumatu!

Fredag

                              Kelgutamine

Päev algas saami ja kveeni(Soome + Norra) keele õppimisega workshoppides. Mõlemad keeleõpped kestsid pool tundi, nii et jõuti vaid lühidalt keelt ja selle iseärasusi selgitada.

Peale seda jõudsime veel lõunat süüa ja kohalikus poes sisseoste teha :)

Kella 6-st läksime kohalikku noortekeskusesse Baren'sisse. Kuulasime Morten Wintervoldi luuletusi, ette kandis nad neid ülima kirglikkuse ja äkilise kehakeelega. Peale seda toimus samas kohas loominguline luule õppetuba, kus iga üks sai oma mõtteid kirja panna ja ette kanda. Kõigepealt tegime erinevaid nö. vaime vabaks laskvaid harjutusi ja seejärel kirjutasime erinevaid mõtteid(positiivseid ja negatiivseid) Kirkenesist ja oma erinevaid soove. Kes tahtis sai neid ette kanda teistele laval.

                                                                    Meie oma staar

Morten Wintervold

 

Filminäitleja kirjandusfestivalil

Norralaste jaoks on nimi Sven Henriksen väga tuntud. Ta on kaasa teinud nii Hotel Cesaris kui Sofie maailmas. Sügisel tuleb välja Norra õudusfilm "Dunderland", mis baseerub tõestisündinud lool 17. sajandist - nõiajahist. Filmis teeb kaasa ka Sven Henriksen. Huvitav, et nõiaprotsessid on inspireerinud mitmeid norra autoreid. Just eile kohtusime noore kirjaniku Aina Bassoga, kelle raamatud räägivad samuti Põhja-Norras asetleidnud nõiaprotsessidest. Muideks, kas te teate, et Põhja-Norra väikelinna Vardö, mis ei ole mitte kaugel meie praegusest asukohast Kirkenesist, lähedal asubki põrgu eeskoda Heksehula?

Kveeni keele õppevideo

Täna käisime nii kveeni kui saami keele kiirkursusel. Kveeni keel on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid. Varem peeti kveeni keelt soome keele murdeks, see sai vähemuskeele staatuse aastal 2005. Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme soomeugri keelega, mida räägitakse Põhja-Skandinaavias: meänkieli, karjala keel ja soome keel. Kveeni keel on omandanud mitmeid laensõnu norra keelest, näiteks kasutatakse sõna tyskäläinen (sakslane) soomekeelse sõna saksalainen asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome sõnu, mida Soomes enam ei kasutata. 2005. aastal arvati olevat Norras 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.1860-ndatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati norra omadega. 1970-ndatest on lubatud kveenidel ja saamlastel kasutada oma keeli. Kveeni kultuuri ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kas Allikas: Wikipedia

Thorsdag

Tänane hommik oli märksa mugavam kui eilne. Tüdrukud magasid ühes toas koos nagu inglid, ent minul ununes aken praokile ning vähkresin öö läbi. Neidudel oli äratus poole kümne peale seatud, kuid mina olin juba poole kaheksast üleval, kuna kuulsin pererahvast tööle minemas. Nagu eelmises postituses näha oli, käisime Hurtigruteni laeva peal Aina Basso raamatuesitlust kuulamas, kes esitles oma raamatut, mis käsitleb peamiselt Vadsø ja Kirkenesi nõiaprotsesse. Sinna läksime ja tagasi tulime soome kelguga (pildid homme). Enamus inimesi kasutab seda igapäevaselt ringi liikumiseks. Sellele järgnes loeng Thon'i hotellis ning peale seda õhtusöök Tartu Ülikoolis norra keelt õppivate tudengitega, kes on samuti siin Kirjandusfestivali raames.
   Õhtul aga jäi üle palju vaba aega ning otsustasime minna kohalikku noortekeskusesse piljardit mängima. Seal võeti meid väga soojalt vastu ning loetud minutitega olime väga popid. Leppisime kohalikega juba homseks õhtuks kinno mineku plaanid ka kokku.

                                         Selline vigur leidub minu toas.

                                         Maasikamütsike ja Norra bandiit.

Nordkapp ja Smartbart

Hommikupoole käisime Norra kruiisilaeva Hurtigruteni pardal. Kirjandusfestivali raames toimus seal kohtumine kirjanik Aina Bassoga. Ühtlasi kasutasime juhust ja tutvusime laevaga. Seekord oli sadamas MS "Nordkapp". Meiega on liitunud norrakas Trond, kellega on hea norra keelt praktiseerida. Lisaks meie seltskonnale jõudsid eile kohale ka Tartu Ülikooli Skandinavistika tudengid koos oma lektoriga.

Oma ajakirjanikuoskusi lihvisime lasteraamatu "Detektiv Smartbart og sabotasjen på badet" autorit Sigrid Merethe Hanssenit intervjueerides.

Õuesõpe::Projektõpe

29.02 - noortekeskus, turismiinfo, piiriäärse kogukonna muuseum, snow hotel, mäeplatoo matkarada, kirjandusfestivali avamine kirjanduse, laulu ja tantsuga, kolimine peresse.... Ja see kõik ühe päeva jooksul siin kaugel Põhjas. Lisaks: täna oleme kuulnud järgmiseid keeli: norra, soome, saami, rootsi, vene, itaalia.

29.02 - matkapäev