Esimene projektikohtumise päev, 12. veebruar

Kolmapäeva hommikul kogunesime kella 8.15ks kokkulepitud kogunemispaika, et ühiselt linnaliinibussiga kohalikku kooli minna. Meie kõigi ööbimiskohad on üksteisest kuni 5 minuti kaugusel, aga kooli jõudmiseks tuleb arvestada 30 minutiga. Rooma liiklus on tihe...

Meie Comeniuse partnerkool Roomas on üsna omanäoline – kool koosneb kolmest õppehoonest, mida ühendab siseõu. See on sisustatud sopilise pargi, mänguväljaku (mängumaja ja liumägi on ka olemas) ja korvpalliplatsiga (platsi pinnas on muide tänavakividest laotud).

Kui jõudsime kooli peahooneni (kus asub ka direktrissi kabinett), märkasime maas „valget vaipa“ - paksemale kilele oli eri keeltes kirjutatud Welcome, eesti keeles oli tekst Teretulnud.

Kooli avar koridor oli kaunistatud ning ühte külge olid asetatud toolid, kuhu meil istuda paluti. Koridoris on üleval ka infostendid: milliseid tegevusi iga klass õuesõppe tegevustena on teinud (peamiselt fotod + mõned märksõnad) ja lisaks stend iga partnerriigi kultuurielementide kohta. Eesti stend oli täitsa eestilik. Ka mujal koridorides oli üleval õpilaste töid – täitsa huvitav oli vaadata nende suuri plakat-koomikseid ja plastikpudeli põhjadest tehtud kaunistusi.

Kooliõpilased andsid meile ka väikese kontserti – alguses ja lõpus lauldi, vahepeal tantsiti oma rahvustantse ja mängis plokkflöödiansambel. Saateks olid fonod. Kooli direktriss tervitas meid, rääkis koolist ning tänas koolimeeskonda, kes aitasid selleks Comeniuse projektikohtumiseks valmistuda.

Seejärel oli kohvipaus – pakuti igasuguseid soolaseid ja magusaid hõrgutisi, mida lapsevanemad olid valmistanud. Samuti oli meil võimalus lisaks teele ja kohvile maitsta ka erinevaid mahlasid.

Kehakinnituse järel suundusime ühte teise suuremasse koridori, kus 3. klassi õpilased tegid kordamööda itaalia keeles ülevaate, mida nemad on oma aktiivõppe tundides teinud. Õnneks oli ka inglise keele õpetaja tõlgina selgitamas, sest enamik kohtumisel osalejaid itaalia keelt ei oska.

Edasine programm viis meid üle kooliõue parki. See on suur ala, kus nägime kohalikku loodust, ka kanu ja jänest, kodutu elukohta, kaktuseid, sipelgaid ja karjust pulle karjatamas. Sinna oli rajatud ka näidisaed, kus ilmselt kohaliku kooli lapsed saavad käia oma põllumajanduslikke oskusi arendamas. Meie sihtkohaks oli üks iidne roomaaegne tempel, mis on oluline arhitektuurimälestis. 

Seal oli mitmeid pargipinke ja piknikulaudu, kus ühtlasi pidasime ka piknikku. Toitudeks olid Itaalile omased söögid ja joogid. Projektipartneritega suheldes saime näiteks teada, et Ulvi on türgi nimi ja tähendab pühakut.

Seejärel jalutasime tagasi kooli ning sealt edasi oma ööbimiskohtadesse, kus meil oli mõned tunnid aega, et valmistuda õhtusöögile minekuks. Õhtusööki süüakse siin õhtul 8-9 ajal. Meid viidi trammiga ühte priimasse restorani, kus kokkuvõttes toitu toodi rohkem kui ära jaksasime süüa, kõik oli väga soolane.


Vaata ka Külli tehtud lühikest videot:
 http://magis.to/YVkZZANbQCAqRhZnCzE