Teine nädal

Vaade Aile praeguse magamistoa aknast

Kui eelmine nädal oli kuidagi hästi palju küsimusi ja hästi palju mõtlemist, siis nüüd juba tunnen, et hakkan vaikselt nende rütmist aru saama ja asju kokku viima - miks ja kuidas mingi asi on jne. Koolimajas juba jagan süsteemi, kes on kus tiivas ja kust midagi või kedagi leian kui vaja jne.

Kooli fuajee (Klaasitänav - otsetõlkes, nagu nad ise seda kutsuvad)

Täna oli see tore päev, kui jälle tükike kodumaad tuli ise nö koju kätte. Ehk siis saabus vahetusõpilane Karmen Kalamees meie koolist koos teda saatva õpetaja Külli Orehhovaga. Karmen viibib siin järgmised kolm nädalat. Külli aga lendab juba homme tagasi Eestisse. Kindlasti saab siit varsti ka Karmeni blogi kaudu lugeda kõigest sellest, millega õpilased rohkem tegelevad ja kokku puutuvad, mis mulle kui õpetaja varjule, märkamatuks või kättesaamatuks jäi.

Nägin Karmenit suht vähe, saatsime ta oma uue klassi juurde ja lükkasime põhimõtteliselt uksest sisse. Aga juba peale paari tundi nägin teda õpetajate toa aknast suht suure gängiga koos jalutamas kooli peal. Nii et mulje jäi küll, et teda võeti väga kenasti vastu. Aga nagu öeldud, tõde selle kohta selgub siis, kui Karmen ise sellest blogisse kirjutab.


Minu koolipäev oli täna sarnane nagu eelmisel esmaspäeval. Käisin täna jälle kuulamas seal tunnis, kus on koos need õpilased, kelle emakeel pole norra keel. See tund on kuidagi kõige südamelähedasem ja lihtsam mõista. Ja kindlasti oleks see ka mulle endale vägagi kasuks kordamiseks ja muidu õppimiseks. Õpetaja seletab nii ilusti lahti miks just seda või teist sõna või väljendit just seal kasutada ja kui on kaks väga sarnase tähendusega sõna, siis võetakse põhjalikult läbi, millist sõna siiski sobilikum mingis olukorras kasutada oleks.

Ja edasi oli mul suht vaba voli erinevates vormimise ja disaini jne tundidesse sisse piiluda. Vaatasingi kuidas nende pooleliolevad asjad valmivad. Ja imetlesin neid pabermassist valmis saanud figuure. Mõni neist oli lausa filigraanselt töödeldud näojooned ja musklid jms saanud. Ja nagu ikka, siis oli põnev näha, et igal kunstnikul on oma käekiri. Ja see on ju nii tore et see nii on. Igav oleks kui kõigi tööd ühesugused oleks.

Ja neile, kes kostüüme õmblesid, tulid täna elavad modellid proovi. Nii et kõik said iseennast kontrollida: kas ja kuidas nad siiani oma ülesandega toime olid tulnud.

Pärast kooli olin ma palutud koju ühe selle tüdruku juurde õhtusöögile, keda mina nende Eestis oleku ajal majutasin. See tuli natuke üllatusena, milleks ma ette valmistanud polnud, aga samas oli väga armas sellest emast, et ta mind kutsus, arvan mina. Nii et täna oli jälle väga armas õhtu koos toredate inimeste ja väga maitsvate toitudega.

Ja olles sellest pikast päevast tiba väsinud, arvan, et olen korraliku kosutava une ära teeninud. Nii et jällekuulmiseni homme.

Aile