Päev 3.

Tõusin ja särasin! Juba kella 5 paiku. Olen muidu ka suht hommikuinimene, kodus oleks ju kell samal ajal juba 6. Nii et tegelikult ju mitte niihirmusjube vara ka. Kuna viimaste päevade jooksul olen ikka väga palju norra keeles rääkida ja suhelda saanud, siis vaatasin tänaseid unenägusid ka juba norra keeles... :) Kui nii jätkub, siis oleks ju tore, kui sellega kaasneks nö taustaks ka kohalikud looduspildid unenäos, mida ma siin iga päev näen. Loodus on ju imeline. Aga see selleks.

Täna oli jälle võimalus olla töövarjuks kahes norra keele tunnis. Üks neist oli samade õpilaste tund, kus eilegi viibisin. Ehk siis 3. keskkooli klass, juba meie tuttavad näod Tallinnast. Tunnis tehti pisike tagasivaade eilsele ja uueks ülesandeks said nad norra jällegi ühe tuntud kirjaniku-luuletaja Arnulf Øverlandi luuletuse, mida tuli sama põhjalikult analüüsida nagu eilseid teosekatkendeidki. Øverland oli mees, kes kirjutas teise maailmasõja ajal mitmeid tänaseni tuntud natsismi ja fasismi vastaseid luuletusi. Nende ridade vahelt tuli siis leida mõte, mida autor sellega edastada tahtis ja kuidas ta ennast väljendas jne.

Teine norra keele tund oli 1. klassi tund (meie mõistes 10. kl). See oli päris põnev. Teemaks olid Põhjamaade keeled. Vaatasid millisesse keeltegruppi milline keel kuulub ja millised keeled on kirjalikult sarnased ja millised omavahel kõige kergemini mõistetavad jne. Kuna mina olen ju elanud nii Rootsis kui ka Norras ja olen tuttav mõlema keelega, siis oli ehk põnevam see osa, kus räägiti suhtkoht sarnaste põhjamaade keelte kirjapildis täiesti samade sõnade erinevast tähendusest.

Näiteks sõna rar tähendab rootsi keeles armas ja norra keeles imelik. On ju suht suur vahe, kas lapse kohta öeldakse, et sul on nii armas laps või et sul on nii imelik või kummaline laps. Samamoodi sõna rolig, mis rootsi keeles tähendab naljakas, norra keeles seevastu rahulik. Nii võib rootslane paluda viia end kuhugi naljakasse või löbusasse kohta viia ning norralane viib ta näiteks hoopis surnuaeda.... jne jne. 

Siit siis moraal, et isegi kui keeled tunduvad hästi sarnased olevat, võib teinekord halba aimamata piinlikku olukorda sattuda. Eks seda teavad enamus eestlasi hästi, ma arvan, on ju meilgi soome keelega samalaadseid sõnu, kus sama kirjapilt tähendab tegelikult midagi täiesti muud. Huvitav ja omamoodi lõbus tund oli.

Plaaniväliselt piilusin ka õpetaja Bente tundi põgusalt. Kuna mul seda plaani peal kirjas pole, pole mul õrna aimugi, mis selle tunni täpne nimi olla võis, aga kunstiga seotud ta kindlasti oli. Tegelikult oli see paaristund ehk siis kaks tundi järjest. Esimesel poolel saadeti klass välja pildistama erinevaid vaateid majadest, mis lähiümbruses olid. See oli nö abistavaks materjaliks põhiülesande täitmisel.

Põhiülesandeks oli valmis maalida iseenda välja mõeldud teos, maal, mille keskseks teemaks oleks maja või majad. Anti suht vabad käed, kuidas ja mis tehnikas seda teha. Tähtajaks anti nädal, mis on enne lihavõtteid. Selle ajani on neil võimalik selle kallal töötada. Ja jällegi hinde saavad nad kogu teostuse eest kokku. Alates ideest, visandi joonistamisest, tehnikast, värvide-varjude mängust, ruumilisuse edasiandmisest lõpetades kirjaliku lühianalüüsiga, mille peavad ka esitama, miks sellise idee ja tehnikaga välja tulid ja mis sellega öelda tahavad jne. Jällegi huvitav väljakutse kunsti suuna õpilastele minu arust.

Muidu on siin ka jätkuvalt tore. Ilm on suht jahe, -15 oli täna hommikul. Õhtul oli mõned kraadid pehmem, aga kuna oli tuulisem, siis vaat et tundus külmemgi kui hommikul. Aga ei ole ju selline ilm meile eestlastele ka mingi uudis, nii et elame üle kenasti.

Täna rohkem ei kirjuta, kuna meid oodatakse täna privaatsele õhtusöögile, kus lubati pakkuda kodusvalmistatud korralikku norrapärast toitu. Ei lase ju ennast ometi mitu korda paluda. See on kellegi juures elades üks suurimaid plusse: pakutakse selliseid võimalusi, mida hotellis elades kohe kindlasti kogeda poleks võimalik.

Head isu meile ja peatse jällekuulmiseni teile!
Aile


Siin on veel fotosid eilse päeva kohta: