Päev 2.

Pärast pikka mõnusat und horisontaalasendis tundsin täna ennast kuidagi eriti väljapuhanuna ja värskena. :) 

Videregående Skole - meie partnerkooli õppehoone Norras

Sõitsime pärast hommikusööki kooli ja täna oli mul võimalus olla varjuks kolmele erinevale õpetajale. Kaks neist olid norra keele õpetajad (norra keel siis neile, kelle emakeel on norra keel) ja üks õpetaja, kes annab disaini ja arhitektuuri tunde.

Norra keele tunnid olid mõlemad nö lõpuklasside tunnid, kus valmistutakse norra keele lõpueksamiks. See on üks kahest kohustuslikust eksamist lõpuklassis.

Kui eilses norra keele tunnis (millest võtsid osa need, kelle emakeel ei ole norra keel) oli põhirõhk grammatikal, siis tänased tunnid sarnanesid rohkem meie kirjanduse tundidega. Nagu ma aru sain, on see eksam suht laia teemakäsitlusega eksam. Hõlmab mitmeid teemasid: grammatikat, õigekirja, väljendusoskust, ajaloolisi teadmisi jne. Ja täna oli siis juhuslikult mõlemas klassis sama teema käsil. Ma ei oska öelda, kas see võib olla seotud nö ette antud programmiga või juhtus see kogemata nii.

Sigrid Undset 500-kroonisel

Teemaks oli ühe väga tuntud norra ilukirjanduse kirjaniku teosest võetud katkendi analüüsimine. Kirjaniku nimeks Sigrid Undset, kelle pilt on muide trükitud ka norra 500se rahatähe esiküljel. Tema ühest teosest võetud katkend tuli läbi lugeda ja põhjalikult analüüsida. Esmalt analüüsiti seda, kes oli peategelane oma loomult, miks ta käitus just nii nagu ta käitus, mis võis olla põhjuseks, kuidas teised seal teoses teda nägid ja mis autor tegelikult selle lõiguga öelda tahtis: miliseid sõnu, väljendeid ja ka dialekte autor kasutas, miks jne. Ühesõnaga asja mõte oli mitte lihtsalt asi läbi lugeda ja sellest nö lühikokkuvõte kirjutada, vaid süviti sellest ka aru saada ja nö mõtte tuumani jõuda, mida autor tegelikult oma lugejale öelda tahtis. See olevat üks kindel ülesanne eksamil: valitakse mõni suvaline norra kirjanik ja lõik tema teosest, mida peab analüüsima põhjalikult ja kirjutama siis nii autorit tsiteerides kui ka lisama oma sõnu ja mõtteid.

Minu arvates oli see suht raske ülesanne nii õpilasele, kes seda tegema peab kui ka õpetajale, kes seda pärast hindama peab. Aga vaadates neid kohalikke siin (mõlemaid osapooli), siis tundus, et nemad ei arva samamoodi nagu mina :)

Sealjuures näitas õpetaja õpilastele ka Haridusameti (ma arvan, et nii võiks see nimi kõlada tõlkes) kodulehte, kus on kenasti välja toodud, milline see kokkuvõte täpselt olema peab, et vastav hinne saada. Ehk siis selleks, et saada  hinne 6, mis meie mõistes on siis 5+ , millised kriteeriumid peavad olema täidetud. Seal oli kirjas: mitu sõna peaks kokkuvõttes olema, kuidas teha sissejuhatus ja kokkuvõte, kui palju tsitaate ja kui palju oma mõtteid ja arvamusi kasutada jne. Selline ülevaade oli koostatud iga hinde kohta.

Kuna nad teevad palju tööd arvutis, siis on kord siin selline, et iga õpilane, kes alustab õppetööd Videregående

Skoles ehk siis meie mõistes keskkoolis (vähe sellest, et siin on neil kolm eraldi kooli nimetust lastekool, põhikool ja keskkool, asuvad need kolm ka täiesti eraldi majades ja kohtades, mitte nii nagu eestis, et keskkool on 1st - 12 nda klassini samas majas), annab keskkooli esimeses klassis nagu nad seda nimetavad, oma isikliku arvuti, millesse on olenevalt õppesuunast kõik vajalikud ja õppetöös kasutatavad programmid juba installitud. Tingimuseks on, et nad maksavad selle arvuti eest 900 NOKi aastas. Ja kui nad kooli lõpetavad, siis see antakse neile, kui nad seda soovivad muidugi. Muidu maksab üks taoline suht tavaline läptop 4000-11000 NOKi. Kui see peaks enne kooli lõppu katki minema, siis uut nad ei saa. Tuleb oma säästude eest uus soetada. 


Ja teine tund, kus osalesin, oli disaini tund. See oli juhtumisi selle klassi tund, kes meid ka Eestis külastas. Neil oli pooleli üks suht mahukas projekt. Nimelt oli ülesanne disainida iseendale mingi riideese millestki, mis on kapi põhja seisma jäänud ja mis pole ammu kasutust leidnud. Ehk siis vanast uus, taaskasutus peale väikest fresh- upi. Need, kes kodusest majapidamisest midagi sellist ei leidnud või tahtsid seda värskendada mõne teise kangatüki lisamise või mõnes kohas asendamisega, käisid eelnevalt endale sobivat kangast ja materjali kasutatud riiete poest  hankimas.

Tegelikult algas kogu projekt üldse sellega, et plaanitud riideese tuli ka enne asja kallale asumist paberile visandina joonistada, värvida jne - nii nagu disainerid seda teevad, mitu erinevat vaadet jne. See etapp oli neil tänaseks juba läbitud, nii et enamus neist istusid täna õmblusmasinate taga ja õmblesid k.a need kaks poissi, kes ka seal klassis käivad.

Üks poistest oli küll pool ajast teises ruumis, kuna tema disainis endale vanadest teksadest uued, lisas nahkdetaile ja õmblusi ning tahtis neid nüüd klooriga heledamaks pleegitada. Seda pidi ta tegema eraldi spetsiaalses nn pesuruumis.

Tore oli neid jälgida ja ainult positiivsed hinnangud poiste tööle, ideaalselt tulid toime kogu selle asjaga, paremini kui mõni tüdruk.

Kogu selle asja eest saavad nad siis lõpuks koondhinde, kus arvestatakse nii visandite joonistamisoskuse, töö teostamise ja kvaliteedi ning ka seda, kuidas riie sul hiljem seljas istub. Väga loominguline projekt minu arust.

Varem on neil olnud ka teistsuguseid projekte: näiteks enne jõule tegelesid nad elutoa ja köögi disainimisega nii paberil kui arvutis. Ehk siis joonistasid ja joonestasid igaüks oma disaintud köögi ja elutoa. Ka kindlasti väga huvitav. 

Selline ülevaade tänastest tegemistest. Ootan huviga homset päeva.
Aile