Norra keele õpetaja esimene kiri Norrast

Tervitused polaarjoone lähistelt!

Jõudsin pärast suht pikka reisi kenasti sihtkohta. Lennuk saabus ju imekiirelt Trondheimi, aga see, mis sihtkohta jõudmiseks aega võttis, oli öö läbi kestnud rongireis. Iseenesest oli ka see omamoodi tore. Hirmu äraeksimise ega õigest peatusest möödasõitmise ees polnudki, kuna Norra tublid rongijuhid püsivad niivõrd hästi graafikus. Kohaliku aja järgi kell 00.06 istusin Trondheimis rongile ja kell 06.05 olin kohal Mo i Ranas. 


Hommikul kella viie paiku, kui hakkas väljas valgeks minema, tabasin end küll ärgates mõttelt, et kus ma siis nüüd õieti olen. Et taevast näha, pidin pea ikka päris kuklasse ajama. Vaadates neid mägesid, metsa ja lund oli hetkeks tunne, et ei imestaks, kui seal metsas kuskil mõni troll ka vastu vaataks. Ja hetkeks oli ka selline tunne, et ohhoo, jõulud on lõpuks saabunud.

Mo i Rana rongijaama oli mulle vastu tulnud õpetaja Mari, kes mind enda juures ka esimese nädala võõrustab ja kellega me paar nädalat tagasi nende külastusvisiidi ajal meie koolis tuttavaks sain.

Pärast kerget hommikusööki sõitsime kooli. Esmalt tegid õpetaja Mari ja õpetaja Bente mulle ekskursiooni koolihoones, et ma seal päris ära ei eksiks ja hiljem oli mul võimalus paari koolitundi kuulamas käia. 

Koolisüsteemist niipalju, et siin on koos samas majas nii meie mõistes gümnaasium kui ka kutsekool. Õppimise aeg ja programm on lihtsalt erinevad. Pluss samas majas on veel ka erivajadustega laste klass. Iga suund siis natukene nö omas tiivas.

Minu tänane esimene tund oli norra keel neile, kelle emakeel pole norra keel. Nad kõik räägivad seal tegelikult norra keelt, kes rohkem, kes vähem, aga mida lihvida on vaja, need on grammatika ja kirjalik eneseväljendus. Tund oli väga sarnane meie koolis toimuva norra keele tunniga. Lahendati töövihiku harjutusi ja arutleti erinevate väljendite ja sõnapaaride üle: kus ja millal on sobilik midagi kasutada. Erinevus ilmnes vaid tasemes - meie õpilased õpivad A1 tasemel ehk siis kõige algsemaid teadmisi, nemad siin aga on tasemel A3, sest nagu mainisin, on enamikul norra keel kõne tasandil juba olemas.

Teine tund, millest osa võtsin, oli Forming ehk siis vormimine, kus neil oli pooleli huvitav teema. Nad olid mõned tunnid tagasi saanud ülesandeks esmalt joonistada figuure erinevates meeleoludes ja poosides. Et kes mis tunnet väljendab nö kehakeelega. Seejärel pidid nad valima ühe emotsiooni ja valmistama traadist kuju, mille ümber siis esmalt pandi täiteks lihtsalt natuke paberit, kinnitati see natukese liimi ja jõhvi vms sarnase paelaga. Seejärel valmistati spetsiaalne pappmache ehk paberimass, mis segatakse vee ja liimiga ja mikserdatakse täiesti sodiks nii, et tekib selline ühtlane mass, mida sai hakata tasapisi õhukeste kihtidena karkassile peale kandma.

Lõpptulemus peaks sarnanema võimalikult päris inimkehale koos lihaste ja proportsioonidega jms ja samas väljendama emotsiooni (non verbal communication). See paberimass kivistus aegamisi kiht kihi haaval ja lõpptulemus nägi välja nagu kips, aga kordi kergem (kui seda katsuda). Äärmiselt põnev oli seda protsessi jälgida, kui erinevalt inimesed erinevaid asju näevad ja kui erinevalt nad seda väljendavad.
Koolipäeva lõpus käis Mari oma õpilastega kesklinnas fotonäitusel. See oli ühe tuntuima norra portreefotograafi Morten Krogvold'i näitus. Sain aru, et seal pidi igaüks näituse läbi vaatama, endale kõige kõnetavama pildi välja valima ja sellest siis lühidalt rääkima, mis ta seal näeb ja mis tundeid see temas tekitab ja mis ta arvab, mida autor selle pildiga edasi anda on tahtnud jne. Eneseväljendusülesanne jällegi.

Selline tore päev siis täna. Tegin mõned pildid ka, aga nende arvutissesaamine mul täna ei õnnestunud. Üritan selle ka kiirelt korda ajada. 

Praeguseks aga peatse jällekuulmiseni.

Aile