Tegus nädal

Esimene päev Peale magusat und ja kõhtutäitvat hommikusööki kogunesid kõik meid võõrustava partnerkooli, Sint-Eduardus school, juurde, kus eestlastele harjumatult koguneti koolihoovi ning oodati, et tegevus algaks. Kõik muljetasid perekondadest ning suurtest kolmekordsetest majadest. Kaasa oli pakitud võileivad, mis soojale koolitoidule kõvasti alla jäävad. Liikusime grupina Antwerpeni linna peale, kus mängisime 'icebreaking' mänge. Tegu oli tõesti jää murdmisega, sest väljas oli väga külm. Peale tunniajast väljas külmetamist liikusime sisse ennast soojendama keskaegsesse söögikohta, mis meenutas väga Olde Hansat, kuid seal ei saanud kahjuks mekkida keskaegseid toite, vaid nositi oma võileibu. Kodu poole liikudes sai natukene ka linna peal ise ringi liikuda.

Järgmisel päeval pidime esitama hollandi keeles dialooge, kus kõik belgialased said eestlaste vene-norra-eesti aktsendi üle kõvasti naerda. Spordikool oli kokku pannud väikese esitluse nende kooli spordialadest, millest meie õpetaja Krisli ka video tegi. Meile näidati oma oskusi korvpallis, aeroobikas ning 'gentlemans brige' (mul pole õrna aimu, kuidas see eesti keeles on). Pärast kosutavaid võileibu said kõik aega oma koomiksitega (projekti nn. Belgia toode) tegelda, mida reedel esitlema hakatakse. Kell kolm saime vaadata paraolümpiaadi spordiala - 'wheelchair rugby'. Seda oli väga tore vaadata, kuid seda mängida ise ei tahaks, seal oli palju madistamist ning iga natukese aja tagant keegi lendas enda ratastoolist välja. Peale mängu sai ka ise ratastoolis ringi sõita. Õhtul ootas ees 'Mistery night game'. Kõik olid väga elevil ning oli ka tunda õpetajate enda ärevust. Kuna koolimaja on siin vägagi suur (Sikupilli Keskkool on selle kõrval justkui tikutoos), sai kogu grupi ära jaotada kolmeks meeskonnaks, iga meeskond sai endale ühe korpuse majast. Mängus oli keelatud panna põlema maja tulesid, vaid kasutada tuli kaasa võetud taskulampe. Mäng ise oli ennustatav - kusagil oli midagi, mis tuleb üles leida. Seekord oli selleks Comeniuse lipp.  

Kolmapäeva hommikul kogunesid kõik järjekordselt suurde kooli sisehoovi, kus me muidugi muljetasime oma eilsest õhtust perekondadega, kes kui palju ja mida süüa sai ning mida huvitavat söögilaua ääres räägiti. Päev möödus sporti tehes. Mängisime 'flick-it', lendavat taldrikut ning Belgia enda imeliku veriooni käsipallist. Mängud mängitud, said õpilased jõudu proovida õpetajatega jalgpallis, loomulikult õpetajad võitsid;) Peale eelmise õhtu ringijooksmist ning tänast sporti, olid kõik surmväsinud ning tõtati koju teki alla.

Varakult magama mindud, pidi ka varakult ärkama neljapäeva hommikul, kuna ees ootas pikk-pikk päev Brüsselis. Külastatud sai Euroopa Parlamenti, vastupidiselt eestlaste suurele ootusele me seal Siim Kallast ei kohanud. Peale harivat ekskursiooni ootas meid paar tundi vaba aega südalinnas. Meie otsustasime eralduda natukene kõikidest teistest ning tutvusime linnas omapead. Kuna kõikidele on väikese blocki tekitanud võileivad, mida igaks lõunaks nosima peab, otsustasime leida mõnusa koha, kus saab maha istuda ning süüa midagi sooja. Kuid pikale otsimisele midagi taskukohast ega ka söödavat ei leidnud, pidime siiki leppima wrappide ja burgeritega. Eestlane pole harjunud võileibadega, vaid tahaks ikka liha närida. Raisates palju aega söömisele ning väikese kujukese leidmine peale (Manneken Pis) leidsime end ajanappuses, kuid see ei takistanud kellegil paarkümend minutit raisata kohalikus šokolaadipoes, mis asus pealegi väga ilusas galeriis. Ruttasime ka läbi gooti stiilis katedraalist. Päeva lõppedes külastasime Atomiumi. Meie üllatuseks polnud selles suurt midagi teha, ootasime Ahhaa-keskuse taolisi atraktsioone, kuid saime ainult suure vaate udusele Brüsselile. Ehitise kõrvalt leidsime väikese lõbustuspargi, mille teemaks oli Mini-Europe, loomulikult otsisime sealt ka Eesti välja, nimelt oli sinna ehitatud tükikene Eesti vanalinna.

Kõigile siiamaani Belgias meeldib, kuid igatsus on suur sooja eestimaise toidu järele ning eesti keelele:)

 Lisan alla ka mõned pildid.