Õpetaja Krisli koos 9 klassi poiste Rauno ja Erikuga naudib Kreekat. Graafik on tihe, seega esimese postituse saan alles nüüd teha.
Reedel alustasime reisi 6.40 Tallinna D-terminalist. Laevaga Helsingisse, sealt lennukiga Istanbuli ja lõpuks Ateenasse, kust tuli buss võtta ning jällegi tunnike istuda, siis natukene jalutada ja siis lõpuks jõudsime hotelli. Hotelli jõudsime 23.30 paiku, natuke magada ja 6.40 jällegi liikusime edasi laeva peale ja istusime tunde, aga siis juba päikese käes. Laupäeva õhtul kella 17.00 paiku jõudsime lõpuks Folegandrose saarele Kreekas.
Reisist siis lähemalt. Lendasime Turkish Airlines-iga. Soovitame! Väga hea teenindus! Kohe, kui lennukisse jõudsime, pakuti kandikul Türgile iseloomulikku maiustust (mis ei olnudki nii jube, kui mul meeles oli). Samuti pakuti süüa - valida sai eggplanti kanaga või ratatuille, magustoiduks oli tükike juustukooki, kõige parem oli muidugi värskelt pressitud apelsinimahl. Rõõm oli suur Istanbulis lennukist maha astuda, see soojus, mis meid koheselt embas, oli nii hea. Teise lennu ajal pakuti salatit ja sandwitchi. Ateena lennu peal oli juba ka tuttavaid nägusid. Sama lennuga tulid ka türklased.
Ateenasse jõudes võtsime bussi, juba pikale veninud päeva kiuste läksime bussist vales kohas maha ja pidime hotelli jala otsima. Õnneks leidsime ja saime kiirelt magama.
Varajane ärkamine ei olnud kerge, eestlased otsustasid kauem magada ja jätsid hommikusõõgi vahele.
Hotellist sadamasse jalutasid juba kõik delegatsioonid koos. Laev ei sõitnud otse meie saarele, vaid tegi ka mitmeid vahepeatumisi ning ühe saare peal pidime ka maha minema ning teist laeva, seekord hästi väikest, ootama.
Folegandrose saarel olid kohalikud meid tervitamas, iga laps läks oma võõrustajaga kaasa ning õpetajad viis buss hotelli. Mõned tunnid vaba aega. ning õhtul oligi avatseremoonia, kus tutvustati kõiki delegatsioone ning oli ka väike koolipoolne etteaste, mis oli omamoodi, kuid huvitav - tüdrukud liikusid aegluubis, taustaks oli täiskuuööpilt, mahe muusika ning kaks õpilast lugesid juttu nii inglise kui kreeka keeles vaheldumisi, mistõttu see etteaste ka päris palju venis.
Pärast etteastet tutvuti linnaga ning kuskil üheksa paiku (või oli see kümme), koguneti kiriku juurde. Siin on vana kalendri järgi ülestõusmispühad. See on selle saare suurim püha ja sellega seoses on meil sel nädalal mitmeid üritusi. Saame osa nende kultuurist. Väga suure osa.
Oodati, kuni jumalateenistus lõpeb. Inimesed kiriku ümber süütasid küünlad, preester tegi veel midagi kiriku ees, ikoonide juures. Kaheteistkümne paiku hakati ümberringi paugutama, see ei olnud lihtsalt ilutulestiku paukumine, vaid veel kolm, neli korda kõvemad paugud. See oli nii vali, et tuli kõrvad kinni suruda. Eemalt tuli punast tossu, ilutulestikku. Edasi liikus igaüks linna peale või peredesse, kus söödi rikkalik õhtusöök (peale kella 12). Õpetajatele oli ka korraldatud ühine söömaaeg, piinlik oli, kuid tukkusin sel ajal, silmad lihtsalt vajusid kinni.
Pühapäeva hommik algab õnneks rahulikult. Koguneme tunni aja pärast, siis jalutame mäe otsas oleva kiriku juurde ning hakkame sealt uuesti alla tulema. Ja traditsioonide kohaselt kuskil kella nelja paiku on kõigil lubatud majast majja astuda ning nautida pererahva palasid (st süüa). Tuleb pikk päev.
Olgugi pikad päevad, aga ei saa mainimata jätta, meil on ilm suurepärane. Päike paistab, nii mõnigi on juba pärast esimest päeva ära põlenud:). Mina põlesin ära ja ma panin päikesekreemi, eks ma täna näen, kui põlenud poisid on, sest nemad ju eile hommikul päikese kreemi peale ei pannud. Seda nad tegid alles siis, kui nägid, et päike on juba peale hakanud:)
Lisan hiljem mõned pildid ka.
Ps. Vabandan kui vead on sees, kirjutan päikese käes ning ekraani on kehvalt näha.
No comments:
Post a Comment