Comeniuse kohtumine. Esimene päev Islandil.

Meie Comeniuse projektipäev ametlikult algas täna 7.mail Islandil. Meid on esindamas Piia Palge-Lepik, Merike Harak ja Minna-Mirjam Kurvits. Nagu kõik teavad on Islandi ilmad väga ettearvamatud. Island on riik, kus ei tea mitte kunagi ette, millal lumi maha tuleb. Meie imestuseks algas meie päev suurepärase päiksepaistelise ilmaga.  Ei mingit vihma, kõva tuult ega lund. 

Alustasime oma päeva varakult Reykjavikus. Äratuskell helises juba kell pool seitse. Sõime hommikusööki ning nautisime vaadet. Pool kaheksa saime maja ees kokku ning liikusime bussijaama. See on meie korterist umbes 3 minuti kaugusel.  Linda (Islandi esindaja) jagas meile bussipiletid ning me läksime liinibussiga kooli (http://www.flataskoli.is/)  juurde, 15 minutit bussisõitu.  Õpilased õpivad selles koolis 1-7. klassini.

Kooli juurde jõudes oli meie  rõõm suur. Miks? Väikeste lipukestega oli kooli ukse esine tähistatud ning sinna oli kirjutatud Comenius 2014 ja riikide nimed ning vaibale oli kirjutatud welcome.  Uksest sisse astudes olid pildid projekti riigilippudest, mis olid erineval moel tehtud laste poolt õues. Eesti lipp oli tehtud sinistest haiglasussidest, sinistest kividest, mustast mullast ning valgetest kividest. Seintel olid laste tehtud plakatid riigilippudega ning riikide iseloomustused. (kuulsused, rahvussöök)
See vaatepilt, mis avanes kui koolimajja sisse astusime oli kirjeldamatu. Seintel, põrandal, laes – igal pool oli midagi põnevat, mis tähelepanu köitis.  

Meid suunati aulasse, kooli direktriss  surus iga õpetajaga kätt ning tutvustas ennast. Õpilased esinesid lauludega, klaveripalaga, anekdootidega ja tantsuga. Meie imestuseks olid kõik õpilased sokkides ning saalis polnud toole vaid õpilased istusid põrandal, kuulasid ja vaatasid vaikselt esitusi. Silma paistis ühtsustunne. Hiljem saimegi teada, et kolm korda nädalas nad käivadki hommikuti saalis ühiselt terve kooliga laulmas. Läksime klassiruumi  ning seal tutvustati meile  päevakava, jagati nimesildid ja toimus tutvumine.

Seejärel me läksime õue vaatama neljanda klassi tundi.  Kooliõuel on palju jalgrattakohti, staadionid, mänguväljakud, autoparkla ja puud. Jalgratastest enamik polnud lukustatud.
Neljas klass tegi õues jäätist. Õpetaja jagas lastele kaks kilekotti. Väiksemasse kotti nad panid piima ja siirupi, suuremasse aga jääkuubikud ja soola. Väiksem kott asetati suuremasse ning hakati hõõruma jääkuubikuid vastu väiksemat kotti. Uskumatu, kuid tõesti nii lihtsal viisil on võimalik teha jäätist. Lapsed panid massi topsikusse ja hakkasid sööma. Lapsi ei häirinud pisikesed putukad ja külmad jääkuubikud, nad ei virisenud ja tegid usinasti oma jäätist. Seal samas, kus meile see  tund tehti voolas ka kiirevooluline väike  jõgi ning sellest taha poole jäi laavaväli. Läksime kogu grupiga uudistama seda laavavälja. Õpilased viisid meid ka koopasse. Eestlasi paneb kindlasti hämmastama see, et lapsed ronisid vabalt puude otsas, käisid jõe ääres ning ronisid mööda laavavälja. Mitte ükski õpetaja ei öelnud, et see on ohtlik ja sa ei või sinna minna.  Suundusime tagasi kooliruumidesse.

Kehakinnituseks pakuti meile lõunasöögiks pitsat, mida me sõime õpetajate sööklas. See on tõsi, õpetajatel ning õpilastel on eraldi sööklad. Lõunasöögiks oligi kahes variandis pitsat ja joogiks Pepsi. Lisaks pakuti ise tehtud saiasnäkke, mis olid põnevalt maitsestatud ja neid sai kasta tomatikastmesse. Kui kõht oli täis, jagati meid kuuesteks gruppideks ja tehti kooli tutvustus.  Tutvustati erinevaid klassiruume ja nägime ka mõningaid tunde. Üldiselt õpib ühes klassis umbes 16-18 õpilast aga on ka klasse, kus on 20-25 õpilast. Need klassiruumid, mida meie silmad nägid on Eestis unistuste klassiruumid.  Kooli tutvustus jäi pooleli, sest ajaliselt pidi meil hakkama juba  kohtumine raamatukogus. Seal tutvustasid Norra ja Türgi, mida nad olid lastega teinud õues õppides. Sellega meie päev koolis lõppes. Suundusime bussile ning läksime korterisse.

Ruttu panime oma asjad ära ning läksime Hallgrímskirkja kirikusse, sest kirik oli vaid kella  viieni avatud. Nautisime kõrgel kiriku vaateplatvormil vaadet, mis oli imeline. Aga kirik ise oli väga lihtne ja modernne.  Sellist kirikut minu silmad varem näinud ei olnud.  Jalutasime natuke ka Reykjaviku kesklinnas.

Kell seitse oli õhtusöök ühes Reykjaviku kesklinnas olevas  toidukohas. Seal oli põhiteemaks Buddha. Söögiks oli salat  ning supp. Supi valikuid oli kolm,  salati jaoks sai komponendid ise valida ja alati sai juurde minna võtma, kui oli soovi. Tagasi korterisse jõudsime kell üheksa. Päike oli alles säravalt taevas ning ilm hea. Islandil läheb pimedaks alles umbes 23.00. 

Meie emotsioonid on head ning hakkame ka juba kolme tunnise ajavahega vaikselt ära harjuma. See kõik, mida oleme senini näinud on meile väga meeldinud ja jätnud sügava mulje. Islandlased on väga sõbralikud ja hoolivad, üldiselt peegeldab seda riiki rahulikkus.

Me tahaksime postitada väga pilte, kuid kahjuks ei õnnestunud neid meil arvutisse laadida.